fbpx

Alates 1. märtsist asus Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonda juhtima Indrek Grigor.

Juulist 2019. töötas Indrek Tartu Kunstimuuseumis kunstikuraatorina. Varasemalt on Grigor töötanud Tartu Kunstimaja galeristina ja Tartu Kunstimuuseumi foto- ja videokunsti koguhoidjana ning kuraatorina.

Indrek Grigor on kureerinud arvukalt näitusi nii Lätis, Soomes kui ka Eestis ning alates 2008. aastast olnud  Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli külalislektor.

Hariduse omandas Grigor Tartu Ülikoolis – bakalaureusekraadi semiootika ja kulturoloogia erialal ning magistrikraadi kunstiajaloo erialal. Ta kuulub Eesti Semiootika Seltsi, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingusse ning Tartu Kunstnike Liitu.

Küsisime Indrekult, et mis tunded teda valdavad uuel ametikohal ja uurisime, et mis tema jaoks nüüd muutub ning palusime rääkida ka uutest projektidest, mis tulemas.

Uus amet tähendab minu jaoks ennekõike vastutuse kasvu, mis väljendub näiteks selles, et mul esimest korda elus on alluvad. Ma tänini vastutasin ennekõike iseenda ees ning sain öelda, et ma olen kõigest kuraator ja sellega päris palju asju oma peast pühkida, siis nüüd järsku enam ei saa.

Ühelt poolt on muidugi kurb, et mu kuraatori karjäär nii lühikeseks jäi, aga teisalt ma ausalt öeldes tunnen end „ämmaemandana“ palju kindlamalt. Näituse elutsüklis on tavaliselt see hetk kui sa lihtsalt ei näe, kuidas sellest võiks head nahka tulla ja siis tuleb kunstnik ja räägib oma teosest või tutvustavad kuraatorid oma plaanide detaile ja järsku selgub, et lahendused on olemas, lihtsalt teiste inimeste peas. Ma olen üldiselt koormavalt individualistlik, aga need hetked, mis õpetavad teisi usaldama, on erakordselt ilusad ja rikastavad.

Nüüd ja praegu, kus ma näitustekava üle võtan, on meil muuseumi näituste programm enam vähem paigas kuni 2024 aastani. Kuraatorina olen selle koostamises ka ise osalenud. Väga hea programm on. Aga kui rääkida konkreetselt minu vastutada olevatest projektidest, siis kaks lähimat on tänavusel 2021. aasta sügisel Eesti Energiate näitus ning tuleval 2022. aastal on Tartu 88 arhiivi täiendamise seerias plaanis koguda kokku 80ndatel Tartus toimunud näituste seeria „Naine fotokunstis“ pärand. Ma ise tean klubilisest fotost väga vähe ning mul ei ole jäänud silma, et seda keegi ajaloolase pilguga lähiajal vaadelnud oleks. „Naine fotokunstis“ annab selleks hea raamistuse. Tegemist on huvitava teemaga ka seetõttu, et teistes liidu riikides oli sarnaseid sõsarprojekte ning ma loodan, et ehk mul õnnestub mingis osas neid ammuseid kontakte rekonstrueerida ja tuua Tartusse ka Tšehhi ja Poola näituste materjali.

Vaata lisaks intervjuud Indrekuga siit.

Tartmus soovib Indrekule edu uues ametis!

 

Päisepilt: Juris Rozenbergs