Püsiekspositsioon

Mare Mikoff
Maanaised
1974/1978
Skulptuurigrupp (pronks)
Tartu Kunstimuuseumi kogu

Tartus leiduvatest avalikest skulptuuridest on „Maanaised“ intrigeeriv lisandus Küüni tänaval asuvale skulptuurigrupile „Isa ja poeg“, mille autoriks on Ülo Õun. Kahefiguurilisus on Tartu avalike skulptuuride puhul juhtunud olema levinud motiiv, arvestades ka Mati Karmini „Suudlevaid tudengeid“, „Maanaiste“ vahetusläheduses. 1970. aastatel loodud skulptuur oli oma realistliku laadi tõttu erandlik. „Maanaised“ kujutab kahte naist, kellest vanemat on kujutatud istumas rahuloleva rammestusega ning teist, nooremat, sihvakalt seismas tema kõrval, käsi empaatiliselt hoidmas ümber vanema õla. Generatsioonide vahe väljendub tugevalt maanaiste riietuses – neist noorem kannab pükse, kerget vesti ja platvormkingi ning vanem kleiti ja põlle, jättes jalad üldsegi paljaks. Skulptuurigrupi „Maanaised“ paigaldusega tähistati Tartu Kunstimuuseumi 25. tegutsemisaastat viltuses majas.

Skulptor Mare Mikoff (s 1941) on Eesti väljapaistvamaid kaasaegseid kujureid. Mikoff alustas loometegevust 1970. aastatel, algselt mõjutatuna hüperrealismist ja popkunstist. Mikoff on üle neljakümne aastase loomingulise karjääri jooksul loonud hulgaliselt portreid ja kompositsioone, monumente ja dekoratiivskulptuure. 1984. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia, 1988. aastal Riia skulptuurikvadriennaali peaauhinna. Sealjuures on Mikoff loonud mitmeid üldtuntud avalikke skulptuure: skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks (1977) Kaarsilla vahetusläheduses Tartus, „Hämarik” Viru Keskuse ees Tallinnas (2005) jpt.