Joonistuskogu
Tartu Kunstimuuseumi joonistuskogu esimesed tööd omandati 1941. aastal ning praeguseks on kogus üle 4000 teose. Tinglikult võib need jagada kaheks – joonistused kui iseseisvad kunstiteosed ja joonistused kui esialgsed kavandid, lisaks veel arvukad aktikrokiid. Esindatud on kõikvõimalikud joonistusvahendid – süsi, pliiats, sangviin, seepia, tušš, viltpliiats, rasvakriit, samuti on joonistuskogus hulk kollaažitehnikas töid.
Kogu tuumiku moodustavad Eesti kunstnike tööd Teise maailmasõja eelsest perioodist ning 20. sajandi keskpaigast – näiteks on varasematest meistritest esindatud hästi Kristjan Raud peamiselt Kalevipoja-aineliste töödega, Nikolai Triik portreedega ning Ado Vabbe oma laiaulatusliku loominguga (sealhulgas „Parafraasid” ehk 1914. aastal valminud esimesed Eesti abstraktse kunsti näited). Eraldi saab esile tõsta Karin Lutsu pärandit, mis moodustab märkimisväärse osa nii graafika- kui joonistuskogust. Sõjajärgsest ajast annavad kõige parema pildi Ülo Soosteri joonistused. Ehkki joonistuskogu koosneb peamiselt Eesti kunstnike töödest, on esindatud ka baltisakslased – Johann Wilhelm Krause, August Matthias Hagen ja Julie Hagen-Schwarz, Carl Timoleon von Neff jt. Muuseum on järjepidevalt omandanud ka 20. sajandi teise poole ja nooremate põlvkondade kunstnike loomingut.
Paraku on muuseumi ruumid piiratud suurusega ning hetkel ei ole Viltuses majas püsikollektsiooni, nii et enamik Tartmusi kollektsiooni tähtteoseid ei ole eksponeerimisel. Oleme eesmärgiks võtnud siiski kureerida vahetuvatest näitustest piisavalt mitmekülgse programmi, et alati oleks näitustel klassikalisi teoseid meie kogudest ja näiteid kaasaegsest Eesti kunstist.
Tutvu Tartmusi koguga MuISis
