Kunstimuuseumi III korrusel kunstnik Flo Kasearu kureeritud näitusel “Valge maika” on saanud tööde valikul määravaks antud riideeseme kohalolek kunstiteoses. Kuraatori idee lähtepunktiks on film “Visa hing” ja selle võitmatu kangelane Bruce Willise kehastuses, kelle seljas olev valge maika kaitsteb oma sangarit paremini kui kuulikindel vest. Saanud algimpulsi küll Hollywoodi filmist, keskendub näitus valge maika kujundile eesti kunstis.
Näituseruumides liikudes mõjub valge maika kui filmikangelane, kes satub erinevatesse situatsioonidesse ja ajastutesse. Tänu maikale on näituse keskmes inimene: riideeset ei oleks ilma selle kandjata. Samas on maika ja selle omanik kehastanud erinevatel aegadel erinevat rolli ja kohta ühiskonnas. Esmalt alussärgina kasutusel olnud riidese leidis 20. sajandi alguses kindla koha just spordi ja kehakultuuriga tegelejate rõivastuses. Seejärel ilmub valge maika koos mustade trussikutega eelmise sajandi keskel massiüritusi jäädvustanud filmikaadrites ja fotodel. Nõukogude ajal muutus maika töömehe rõivastuseks, kes suitsutunnil mõnuga sigaretti pahvis. See muutis maika siinsele kultuurile millegi võõra ja ebameeldiva sümboliks, mis seostus võõrvõimuga.
Praegusel ajal on maika aga muutunud moekaks rõivaesemeks, mida kannavad nii mehed kui naised. See napp riideese toob esile keha füüsilise atraktiivsuse, mistõttu teda on seostatud ka gay ja proletariaadi kultuuriga. Valge maika troonib kunstiteostel kord kangelase ainsa kehakattena, kord piilub riivamisi särgi või kampsuni alt.
Näitus on valminud projekti “Kunstnikud kogudes” raames.
Kuraator: Flo Kasearu
Valget maikat on jäädvustanud Peeter Allik, Efraim Allsalu, Peet Aren, Henno Arrak, Mihhail Duhhomjonok, Herald Eelma, Liisi Eelmaa, Erika Haggi, August Jansen, Richard Kaljo, Toomas Kalve, Avo Keerend, Ando Keskküla, Kiwa, Nikolai Kormašov, Aleksander Krims, Toomas Kuusing, Laura Kuusk, August Künnapu, Heldur Laretei, Maikameikers, Ilmar Malin, Herkki Erich Merila, Hugo Mitt, Marge Monko, Maarit Murka, Marju Mutsu, Marianne Männi, Arseni Mölder, Roman Nyman, Erik Obermann, Valdur Ohakas, Jüri Palm, Rudolf Pangsepp, Priit Pärn, Mark Raidpere, Felix Randel, Kalju Reitel, Henn Roode, Johannes Saal, Elis Saareväli, Olev Subbi, Rein Tammik, Endel Taniloo, Krõõt Tarkmeel, Lembit Tolli, Vive Tolli, Anna-Stina Treumund, Peeter Ulas, Anu Vahtra, Renaldo Veeber, Sigrid Viir, Vello Vinn, Toomas Volkmann, Valdemar Väli, Margus Tamm ja Sandra Jõgeva. Tööd pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Spordimuuseumist, erakogudest ja kunstnikelt.
Näitusevaated
Meediakajastus
K. Karro, Maikamaagia. – Areen 14. V 2014, http://ekspress.delfi.ee/areen/maikamaagia?id=68667009
R. Nukk, Tartu mood: maikad ja kampsunid. – Äripäev 04. IV 2014, http://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/03/puhkepaev-tartu-mood-maikad-ja-kampsunid
P. Karro, „Loodusmaagia” ja “Valge maika“. – helilaine.ee 16. IV 2014, http://helilaine.ee/artiklid/loodusmaagia-ja-valge-maika/
L. Kaljula, Tartu uue kunstimuuseumi makett. – Sirp 15. V 2014, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/
G. Haraldseth, Tales from Tartu. – Echo Gone Wrong 30. VI 2014, http://echogonewrong.com/tales-from-tartu/
K. Nurk, Pornograafiline maastik. – Kunst.ee 3/2014.
