Kurts Fridrihsons (1911-1991) oli läti kunstis legendaarne ja universaalne looja, arhitektiharidusega maalija, akvarellist, raamatuillustraator ja lavakujundaja. Tänu oma II maailmasõja eelsetele isiklikele kontaktidele prantsuse kunstnike, kirjanike ning laiemalt Euroopa kultuurieluga sai temast sõjajärgsetel aastatel Riias koos käinud ja läti kultuuriinimesi ühendanud „Prantsuse grupi” juhtfiguure.
Kuid neid, endiselt euroopalikke, mitte nõukogulikke väärtusi hindavaid mõttekaaslasi tabas 1951. aastal sama saatus, mis paljusid eesti inimesigi – nõukogudevastase agitatsiooni süüdistus, 25+5 ja Siberi vangilaagrid. Siinkohal on tõmmatavad otsesed paralleelid ja leitavad analoogsed arengud Ülo Soosteri ja Tartu sõpruskonna liikmete Lembit Saartsi, Heldur Viirese ja teistega toimunus.
Tartus eksponeeritav näitusekomplekt koosneb valdavalt akvarellidest, Gulaagis tehtud visanditest ja kodumaale saadetud kirjadest, samuti K. Fridrihsonsi kujundatud kirjandusteostest ja fotomaterjalist.
„Prantsuse grupi” teiste liikmete vaateid elule, kunstile ja kirjandusele tutvustab näitusesaalis jooksev dokumentaalfilm „Karistus unelma eest” (1994, režissöör A. Rosenbergs, stsenarist I. Geile).
K. Fridrihsonsi näituse puhul on tegemist koostööprojektiga Läti kultuuri tutvustamiseks, seekordseteks partneriteks Läti Suursaatkond Eestis ja K. Fridrihsonsi pärandi hoidja Läti Okupatsiooni Muuseum Riiast.
Kurts Fridrihsonsi näitust „Vaikuse tsoonis” toetavad Riia linn, Läti Välisministeerium ja EV Kultuuriministeerium.
Näitus jääb avatuks 29. aprillini.
Reet Pulk-Piatkowska
Näituse kuraator
