Korterid, suvilad, ateljeed ja autod. Ihalused on Nõukogude Liidu mikroajaloo lahutamatud koostisosad. “Turist” Nikita Hruštšov toob viiekümnendate lõpul nõukogude inimese ellu veel ühe — turismituusiku. Võimalus reisida mööda suurt kodumaad ja külastada idabloki riike oli kunstniku elukutse üks eeliseid sotsialistlikus süsteemis. Loomingulised komandeeringud pidid soodustama kunstnike ja kirjanike nakkumist paljurahvuselise nõukogude ühiskonnaga.
Reisipildid on eesti kuuekümnendate ametlikus kunstis eraldiseisev teemablokk, mis sisaldab muidu formalistlikuks peetavaid žanre nagu arhitektuuri- ja loodusvaated ning sageli on võõrsil töötatud vabamas ja lõdvestunumas laadis. Vana maailma rändurites on kokkupuude eksootiliste ühiskondadega tekitanud mitmesuguseid tundeid euroopaliku progressiidee suhtes. Nagu kirjutab 1961. aastal Samarkandist Ilmar Malin, “haarab see sind sedavõrd, et kaotad orienteerumise: mis on vana, mis uus, mis progressiivne, mis mitte”.
Reisid on nii mõnegi eesti kunstniku jaoks osutunud loominguliseks murdepunktiks. Ilmar Malinit muutis pöördumatult muhameedlik Kesk-Aasia, Nikolai Kormašovi Põhjala looduse ja õigeuskliku kultuuri kombinatsioon Petseri, Põhja-Dvinaa ja Peipsi ümbruses ning Kaljo Pollit koos Lennart Meriga nähtud Kamtšatka. NSV Liidu rahvakunstnik Evald Okase vaated Madalmaadele, Itaaliale, Prantsusmaale ja Jaapanile vormisid aga kuuekümnendatel paljude eestlaste ettekujutust Läänest.
Satelliitnäitus „TURISTI PILGUGA” jääb Tartu Kunstimuuseumis avatuks 13. septembrini 2009.
Näitus „TULEVIK SÜNNIB TÄNA” ootab külastajaid kuni 20. septembrini 2009.
NB! 11. septembril 2009 leiab Tartu Kunstimuuseumis aset kuuekümnendate ja progressiideega seonduv ettekannete päev.
