fbpx

Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015

Näitus “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest.

Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.

Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. “Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,” põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.

Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.

“Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on”, selgitab Rael Artel.

Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.

Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.

Kuraator: Anneli Porri
Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Kaisa Eiche, Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo
Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart.
Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.
Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.
Näituse haridusprogramm ja trükis valmivad koostöös Tallinna Fotokuuga.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Kaisa Eiche,Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.

Näitusevaated
Meediakajastus

J. AlaFoto – sarmikas ja külgetõmbav. – Postimees 25. XI 2015, http://kultuur.postimees.ee/3409475/foto-sarmikas-ja-kulgetombav

Kadri Karro annab ülevaate uutesti näitustest. – ETV, Terevisioon 03. XII 2015, http://kultuur.err.ee/v/kunst/0cee1935-d62c-4eea-8b8d-d781e6e46432/kadri-karro-annab-ulevaate-uutest-naitustest

L. Kaljula, Meie aja massimeedium. – Sirp 12. I 2016, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/meie-aja-massimeedium/

R. Weidebaum, Tartu kunstimuuseum viib plahvatusest tasandikule – kultuur.err.ee 15. I 2016,, http://kultuur.err.ee/v/kunst/ab95693d-7b11-4b5b-ae32-ef3234bd3968/tartu-kunstimuuseum-viib-plahvatusest-tasandikule

A. Trossek, Millal lõppeb postmodernism? – Kunst.ee 1/2016, http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=millal-loppeb-postmodernism&id=1499