Paul Burmani (1888-1932) isiknäitusi on korraldatud mitmeid. Kunstniku esmaesinemine toimus 1906. aastal Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumis koos arhitektist venna Karliga, kes viljeles akvarelli. Eesti kunstiajaloos on Paul leidnud kindla koha kui animalist ja Tallinna ning selle lähiümbruse vaadete jäädvustaja. Kunstniku loominguline pärand on erakordselt rikkalik ning senini on näitustel tutvustatud vaid teatud osa tema loomingust. Meie kunstilugu on jätnud tähelepanuta ühe omanäolise, kuid samas väga rikkalikult esindatud teema Paul Burmani töödes. Nimelt esines kunstnik juba 1913. aasta Eesti kunstinäitusel esmakordselt oma ratsanike piltidega.
Kunstniku sümbolistlikesse alasti mees- ja naisratsanikega kompositsioonidesse on kätketud erootilised fantaasiad ja isiklikud hingelised üleelamised. Apokalüptilistes ratsanikes väljendub kõige markantsemalt Paul Burmani omapärane maailmapilt ning tema erinev kuultuurifoon, võrreldes toonase eesti rahvusliku kultuurikontekstiga. Kunstniku perekonnal olid baltisaksa juured ning tihedad sidemeid Venemaaga. Paul Burman ei omandanud eesti keelt kuni surmani, kuigi lävis eluajal paljude eesti kunstnikega. Paul ja Karl Burman on meie kultuuriloos huvitav näide sellest, kuidas toona hääbuva baltisaksa kultuuri esindajad kohanesid ja sulandusid tormiliselt arenevasse rahvuslikku kunstiellu.
Paul Burmani saatus on tavatu meie kunstiloos. Alates 1918. aastast elas kunstnik Tallinnas Seevaldis, kus jätkas pidevalt loomingulist tegevust ning esines ka kunstinäitustel. Tartu Kunstimuuseumi näitus keskendub neljale teemale kunstniku loomingus – ratsanikud, autoportreed, suletud ruumis – Seevaldis valminud pildid ja avatud ruumis – jalutuskäikude ajal loodud tööd.
Paul Burmanit saatust ja loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline ning elukäik paljuski sarnane, piirdudes elu lõpufaasis raviasutuse kammitseva ümbrusega, kus toetajaiks vaid raviarst ja vanem vend.
Näituse valikus on palju neid töid, mida eksponeeritakse esmakordselt. Paul Burmani erakordselt suur loominguline pärand kuulub enamuses Eesti Kunstimuuseumile. Need on sattunud muuseumisse tänu kunstniku raviarsti Leo von Kügelgeni kollektsioonile ja kunstikoguja Alfred Rõudele.
Tartu Kunstimuuseum tänab äsja Rootsis Umeå Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kristi Burmanit nõu ja abi eest nii näituse korraldamisel, kataloogi trükkimisel kui ka 26. aprillil toimuva ettekandepäeva organiseerimisel.
Kuraator(id) : Tiiu Talvistu
