fbpx

Pallas 100. Kunstikool ja kultus

25.05–27.10.19

Pallase Kunstikooli 100. sünnipäeva puhul avaneb läbi Viltuse maja kolme korruse legendaarset kunstikooli, tema õpilasi, õpetajaid, aga ka ajajärku ning toona aktuaalseid teemasid tutvustav ülevaatenäitus. Kokku seatakse näitusel üles pea 300 museaali, mille hulgas on loomulikult Pallase Kunstikooli maale, joonistusi ja skulptuure ning lisaks saab tutvuda ka fotodega Pallase õpilastest, õpetajatest ja asutajatest.

25. mail avab Tartu Kunstimuuseum näituse „Pallase kunstikool 100“, mis on pühendatud 100 aastat tagasi uksed avanud samanimelisele ateljeele skulptuuri, maali ja joonistamise alal. Eesti kunstiloos legendaarseks muutunud kunstikool Pallas on fenomeniks, mis andis näo kogu meie rahvusliku kunsti kujunemisele. Kunagise Pallase Kunstikooli ellukutsujateks olid kunstnikud Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, kellele peatselt lisandus ka Nikolai Triik. Tööd alustati Pariisi vabaateljeede põhimõttel, aastatega muutus koolitus süsteemsemaks ning alates 1924. aastast oli tegu kõrgkooliga. Pallas jäi Eesti Vabariigis ainsaks kujutavat kunsti õpetavaks kooliks, tegutsedes kõik need aastad eraõppeasutusena.

Aastatel 1924–1943 jõudis lõpudiplomini 90 kunstnikku, neist 61 maalijat, 17 skulptorit ja 12 graafikut. Koolituse keskmes oli tugev natuuristuudium, mis andis õpilastele hea professionaalse aluspõhja. Oma kunstnikumina pidi iga lõpetaja ise leidma, sellele aitasid kaasa kooliajal, põhiliselt aga pärast lõpetamist toimunud välisreisid. 1920. aastate alguses oli tähelepanu keskmes ekspressionismi sünnipaik Saksamaa, kümnendi keskel tõusis huviorbiiti Pariis.

Kooli esimene kümnend oli otsivam ja rabelevam, samas aga loominguliselt eksperimenteerivam. 1930. aastate pingeterohkes maailmas tõusis aga kõikjal Euroopas ausse looduslähedasem kujutamislaad, millega haakusid ka pallaslaste muutumised. Elulähedaste põlvkonna poeetiline realism ammutas ainest kohalikust elu-olust ja nn Pariisi grupi kunstnikud, kes pöörasid suuremat tähelepanu modernismiklassikale, lähtusid enam “kunst kunsti pärast” põhimõtetest, panustades oma töis puhtmaalilistele väärtustele. Pallasest võrsunud kunstnikud täiendasid 1920. ja 1930. aastatel hoogsalt meie kunstnike ridu ja eesti kunsti toonane nägu oli paljuski just nende kujundatud. Pallase koolkond kujunes välja kooli avatud ja erinevaid loomingulisi tõekspidamisi respekteerivas õhkkonnas, mis soosis iga individuaalse ande arengut.

Avataval näitusel kõrvutatakse Pallase õpilaste ja õpetajate loomingut.

 

Kuraatorid: Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont

Kujundajad: Kaisa Sööt, Anna Škodenko

Graafiline kujundus: Valter Jakovski

 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital