Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel

16.03.2024–21.07.2024

Sarja Tartu 88 seitsmes näitus „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” on kultuurilooline pilk nõukogude perioodi eluolu ühele kõige vastuolulisemale valdkonnale – huumorile. Et Eesti karikatuuri ajalugu on isegi ühe kümnendi lõikes kaugelt liiga rikkalik, et sellest hoobilt ammendava ülevaate saaks anda, on kuraator koondanud oma tähelepanu hetkele mil nõukogude aegse tegelikkuse absurdist sünnib Eesti sürrealism.

1986. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumi toona Vallikraavi tänaval asunud näitusesaalides Tallinnfilmi Sürrealistide nime taha koondunud karikaturistide näitus. 15 312 külastust kogunud näitus osutus Tartu Kunstimuuseumi ajaloo tõenäoliselt kõige populaarsemaks väljapanekuks. Näituse populaarsuse ei tinginud aga mitte ainult teoste kõrge kvaliteet, vaid ka huumori üleüldine populaarsus. Huumoriajakirja Pikker tiraaž oli samal ajal 70 000. Tartu rajoonilehe Edasi huumorirubriiki Herilane luges 80% lehelugejatest. Huumori järgi valitses kustutamatu nälg.

Mis huumori sellise populaarsuse tagas, on raske üheselt öelda. Üldlevinud selgitus on, et totalitaarne riigivõim mõistis ka ise, et piiratud vabadustega ühiskond vajas ventiili ning riiklikult sanktsioneeritud huumori valdkond, lubas enda sees legaalset vastuhakku riigivõimule . Nii ühest kui teisest kõneleb asjaolu, et poole huumoriajakirja Pikker sisust moodustasid lugejate küsimused vaimus miks poes ei ole petipiima ning miks Mai elamurajoonis on majad ala- või üleköetud, kuid teisalt sigines Pikrisse 70ndatel üha rohkem ka absurdi huumorit. Nende kahe tendentsi koosmõju lubab oletada, et ühiskondlik korralagedus oli omandanud sellise ulatuse, et inimesed hakkasid ka ise oma eluolu absurdina mõistma ning huumor oli tegelikkusele palju lähemal kui päevauudised. Iroonilisel kombel viitab sellele kurbloolisusele ka toonane iga aastase karikatuurinäituste sarja pealkiri „Mis siin naerda on?” Omamoodi sümptomiks sellest olukorrale võib pidada ka Eesti Reklaamfilmis valminud reklaame toodetele, mida kas ei toodetud üldse, või olnud võimalik osta. Seetõttu saadavad Reklaamfilmi kõige legendaarsema režissööri Harry Egipti loomingust Eesti kultuurilukku süübinud laulusõnad „Ärgem mingem närvi, leidub valget värvi” ka tänast näitust. Eesti kunstile võimaldas aga huumor, kui riiklikult rahastatud, ent kõrgkultuuriga võrreldes vähesel määral kontrollitud valdkond vabaduse oaasi, milles sündis Eesti sürrealism.

Näituse „Initsiatiiv altpoolt” juhatab sisse 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiiv NAKS. Et karikatuur, erinevalt anekdoodist eeldab eksisteerimiseks avalikku trükilevi, on näitusel esindatud nii ajakiri Pikker kui ajalehe Edasi huumorirubriik Herilane, kuid näha saab ka Jüri Viikbergi folkloristile kohaselt hästi organiseeritud, ent seda ohtlikumat anektoodikogu. Väljapanekust ei puudu loomulikult sellised klassikalised episoodid nagu Heiki Ernitsa Uljanovite perekond, Priit Pärna raamat „Tagurpidi” ning Eesti kunstiajaloo kõige kuulsam karikatuur „Sitta kah”.

Nõukogude režiimi lõpuga lõppes ka omapärane huumorikultuur, mis eesti viiekümne okupatsiooni aastaga kujunenud oli, tõestusena sellest, et toonaseid kunstiprotsesse ei maksa alahinnata, on näitusel palutud osalema kaks 80ndatel sündinud kunstniku Flo Kasearu ja Jass Kaselaan, kelle loomingus kuraatori arvates Eesti sürrealism oma sünniaegsest sotsiaal-poliitilisest taagast vabanenuna, tänapäevases vormis edasi elab.

Näitus „Initsiatiiv altpoolt” kuulub näitustesarja „Tartu 88“, mille raames toimuvate uurimustega võtab Tartu Kunstimuuseum vaatluse alla arhiivides kõige vähemesindatud viimased 35 aastat meie kunstiajaloos, eesmärgiga luua teaduslikult läbitöötatud arhiiv, mis täiendaks muuseumi varasemaid materjale.

Kuraator: Indrek Grigor
Graafiline disain: Laura Merendi
Koordinaator: Kristlyn Liier
Tõlge: Peeter Talvistu
Keeletoimetajad: Eva Lepik & Richard Adang

Osalevad autorid:
Tallinnfilmi Sürrealistid: Heiki Ernits, Rao Heidmets, Vahur Kersna, Miljard Kilk, Kalju Kivi, Mati Kütt, Hillar Mets, Priit Pärn, Tõnu Talivee, Riho Unt, Hardi Volmer
Karikaturistide kollektiiv NAKS: Andres Ader, Viljar Ansko, Hiie Ivanova, Raul Kilgas, Silja Kudisiim, Tõnu Lepp, Peeter Paris, Heiki Raudla
Ning: Harry Egipt, Rein Lauks, Jaak Lõhmus, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Andrus Peegel, Ilja Popovits, Elle Tikerpäe, Aarne Vasar, Kurti Vool

Näitusel eksponeeritud materjalid pärinevad Eesti Huumorimuuseumist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Rahvusarhiivist, Tartu Kunstimuuseumist ja erakogudest.

Täname: Heiki Ernits, Raimu Hanson, Rao Heidmets, Priit Koppel, Madli Mihkelson, Olga Pärn, Priit Pärn, Elnara Taidre, Tõnu Talivee, Andrus Tamm, Andres Toodo

Näituse meeskond: Indrek Aavik, Nele Ambos, Maarika Espenberg, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Annegret Kriisa, Siim Lillo, Katrin Lõoke, Vahram Muradyan, Tõnu Narro, Jaanika Peebo, Kristel Sibul, Urmo Teekivi

„Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitus on osa Tartu Kunstimuuseumi korraldatud laiemast näituseprogrammist „Sürrealism 100“, mis on pühendatud sürrealismi manifesti 100. juubelile. Näituseprogrammi kuuluvad veel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritavad „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ja Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris”. Lisaks avatakse 4. aprillil Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.

Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel

Üritus

Sümpoosion „Kunst loob lähedust“