Eve Kiileri näitus “Muuseumiteater” toob vaatajani esimese, kontsentreeritud valiku mitme aasta pikkusest põhjalikust uurimustööst enam kui kolmekümnes kunsti- looduse- ja ajaloomuuseumis nii Eestis kui mujal Euroopas. Kunstnik on püüdnud kaadrisse huvitavaid olukordi nii publiku suhestumisest muuseumieksponaatidega, muuseumitöötajate argipäevast kui ka inimtühjadest saalidest, kus ruum, valgus ja eksponaatide vaikelud hakkavad elama vaatajast sõltumatult.
Terava sotsiaalse närviga kunstnikuna on Eve Kiiler tegelenud eksponeerimise ja presenteerimise kultuuride analüüsiga juba varem, pildistades enda kureeritud rahvusvahelisel fotonäitusel Tallinna Kunstihoones õllereklaami kampaaniat, mis korraldati asjaosaliste loata (fotoseeria “Fantastiline realism”, 2004, premeeritud Tallinna Rahvusvahelise graafikatriennaali diplomiga ja ostetud Eesti Kunstimuuseumi kogusse). Tuntud on ka seeria „Progressi arhitektoonika” (näitus Tallinna Linnagaleriis 2003), kus kunstnik, asetades end kaasaega dokumenteeriva etnograafi rolli, pildistas “isehakanud” arhitektuuri – ehitusplatse ja tellinguid. Selle teema kaudu püüdis Eve Kiiler tabada kultuuride erinevat suhtumist linnaruumi ajutisse disaini ja rõhutas ajutise, “nähtamatu” arhitektuuri teatraalsust.
Huvi teatraalsete hetkede vastu juhib kunstniku kaamerasihikut ka muuseumites liikudes. Eve Kiiler on fookusesse võtnud neis tänapäeva mäluasutustes avanevad etendused – kas ekspositsiooni loojate tegelikkust või ajalugu järele aimata püüdvad lavastused või spontaansed, iseeneslikult näitusesaalides tekkivad hetkesituatsioonid. Need muuseumikeskkonnas aset leidvad juhtumid sisaldavad endas sageli loo kvaliteeti. Teinekord vahetavad muuseumikülastaja ja eksponaat justkui rollid (kes keda vaatab?) ning fotograafi kaasabil oleme tunnistajaks uuele misanstseenile. Eve Kiileri fotod on ka uurimused inimeste käitumisest muuseumites – näeme, mille taustal tehakse poseeritud perepilte, kuidas reageeritakse giidi jutule, kuidas sobitub oma töökeskkonda saalivalvur jne. Paljusid fotosid saaks vaadelda ka dokumentaalsete- või ajaloofotodena, sest nad on jäädvustanud just pildistamise hetke olukorra. Näiteks kuidas valmib KUMU esimene kunstinäitus – fotodel elav, tegelikkuses juba ajalooks saanud kordumatu hetk muuseumi ajaloost. Kiileri muuseumifotode seos aja ja ajalooga on keerukas ja ambivalentne, muutuvad ju ajaloolist ainest jäädvustavad fotod ise pildistamise hetkest ajalooks.
Huvitav on Eve Kiileri piltsõnumite mitmetähenduslikkus. Sõltuvalt vaataja eripärast ja eksponeerimise kontekstist võivad need pöörduda või teiseneda. Tööde valiku ja paigutusega näitusel pakub kunstnik oma versiooni, kuid see ei pruugi jääda ainsaks võimaluseks. Üks sein kõigis neljas näitusesaalis on muudetud värvi abil “ajalooliseks muuseumiseinaks”. Sellele pinnale raamitud piltide asetamisega ja teiste seinte vormistuse “fotoliku” lahendusega tõstatab kunstnik igikestva küsimuse foto ja kunsti, fotokunsti ja foto keerukatest vahekordadest.
Teatraali ja sotsioloogi pilgu kõrval on Eve Kiileri hoolega valitud fotokomplektides erakordselt olulised ka puhtkunstilised kvaliteedid: pildiruumi esteetika, kompsitsioon ja muud traditsioonilise kunsti parameetrid. Ta näitab rõõmuga fokuseeritud detailide ilu, märkab uskumatuid valguspeegeldusi ja reflekse, loob kadreeringutega lummavaid värvi- ja vormikompositsioone.
Reeli Kõiv
näituse kuraator
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.
Valik näitusest ilmunud retsensioone:
Indrek Grigor ” Eve Kiileri esteetiline sotsioloogia” Sirp 18. mai 2007
http://www.sirp.ee/index2.php?option=content&task=view&id=5615
Ants Juske “Eve Kiiler jälgib inimeste käitumist tänapäeva kirikus” Eesti Päevaleht 22. mai 2007
http://www.epl.ee/?kultuur=38672
Kaire Nurk “Elu muuseumis” Eesti Ekspress 25.05.2007
http://www.ekspress.ee/viewdoc/4FEF6F40DD45BAECC22572E6003D1615
