Marju Mutsu (1941-1980) loominguline pärand hõlmab umbes 150 oforti või muus tehnikas estampi, joonistust, akvarelli. Näitusel on väljas paarkümmend oforditehnikas tööd kunstimuuseumi graafikakogust.
Marju Mutsu leidis just oforditehnikas endale sobivaima ja piisavalt võimalusterohke tehnika. Esimesed ofordid pärinevad juba 1960-ndatest aastatest ja paistavad tollase eesti graafika sümbolite rägas ja peenviimistluse taustal küllalt erilistena. Spontaanne eneseväljendus ja eriline, nooruslik tundelisus jäid töödesse alles tema lühikese loometee lõpuni. Tema teostele on iseloomulik avatud kompositsioon, vaba joonekäsitlus ja valge paberipinna oskuslik kasutamine.
Eriline on ka Marju Mutsu tööde temaatika. Siin on tegelasteks enamasti noored inimesed, kelle tundemaailma graafik püüab edasi anda. See on habraste ja muutlike meeleolude, sõpruse ja armastuse, nooruse maailm, mille üht eredamat ja tuntuimat esindajat võib näha ka ofordis Noor tüdruk. Nooruse teema sulab sageli ühte loodusmotiividega, millest kõnelevad teoste pealkirjadki: Järv, Kevad. Ja Hetk, mis on Mutsu üks lemmikmotiive, väljendades juhuslikkust, ebapüsivust, igasuguse olemise hetkelisust.
Kümmekonna aasta jooksul jõudis Marju Mutsu kujuneda tähelepanuväärseks meistriks ja jätta püsiva jälje eesti 1970-ndate aastate graafikasse.
Kuraator(id) : Ene Asu-Õunas
