Muuseumi II korrusel kunstnik Rauno Toomas Mossi kuraatorinäitus “Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis” on mõtisklev ning ülevaatlik pilguheit eesti kunstnike kujutatud visioonidele loodusest kui elavast olendist, tuues esile looduse ning inimese vahekorra müstilised hetked. Realiseerununa läbi kunstniku loomingu on need teosed aimdusteks transtsendentsest – sõnu kirjeldamatust kõrgema ja suurema väe tajumusest.
Näitusele valitud töid võib vaadata kaadritena ühest suuremast loodusmaagia dokumentaalfilmist läbi kolme aastasaja (19. sajandist kuni 21. sajandi alguseni) Eesti kunstis. Paratamatult peegeldab antud valik sotsiaalseid tõekspidamisi, eetilisi ja esteetilisi väärtusi, eestlase enese arusaamu oma kodumaast ja iseendast oma olevikus. See on tõdemus maa maagiast, mis on kõigi meie kasvupinnaseks läbi minevikus elanud esivanemate ja nende pärimuste ning väljendab samas ka meie tuleviku lootusi ja hirme.
Kõik kokku mõjub esmasel pilgul eklektiliselt, kuid samas halastamatult kultuurikihte ja sotsiaalseid norme läbistava sisselõikena. Näitus on kummardus eestlases säilinud eripärasele loodustunnetusele ja tehtud lootuses, et selle maagia tajumus pole meie sügaval sisimas veel kadunud.
Esimeses saalis näeb ehk enim pühendumist valgusele: päikesele, kuule ja tähtedele, aga ka inimese sisemisele valgusele. Lõõmav oranž on ühtaegu nii kuuma küllusliku päikesevalguse, meeleseisundi (Anna Hõbemäe) kui ka kõrge palaviku ning surma värv (Oskar Kallis). Tähtede kummardajad sammuvad omaenese hingemaastikel ja räägivad oma esivanematega (Kristjan Raud) ning päikesekiirte öövarjud mängivad Tartu linna kohal, andes näiliselt dokumenteerivas vormis edasi Aurora borealise müstilist kogemust (August Hagen).
Teises saalis näeme otsekui metafoorsete märkide kaudu Eestimaa aastaringi. Peatöödena sekundeerivad siin “Palve põllule” (Epp-Maria Kokamägi) ja „Tuletorn” (Jaan Elken). Mõlemad teosed pärinevad autorite loomingu varasemast perioodist ning funktsioneerivad kui meheliku ja naiseliku algjõu ning energia väljendused.
Kolmandas saalis loovad dialooge eelmise sajandi Eesti kaks tugevamat graafikut-müstikut (Kaljo Põllu ja Tõnis Vint), kelle teosed mängivad küll erinevas rütmis ja toonikõrguses, kuid kõlavad ometi koos harmooniliselt, sest sisu, mis neisse töödesse on kätketud, räägib olemise samadest märkidest ja imedest
Neljandas saalis on valdavateks elementideks vesi ja rännud. Eluvesi ja surmavesi (Jaan Toomik), sümboolne ja nägemuslik laine voogamas üle maastiku (Aili ja Toomas Vint) või tungimas paralleelmaailmaliste avauste kaudu vaataja poole (Ülo Sooster). Rändajad, rahutud ja pidevas kulgemises nagu vesi, on inimesedki oma eluteedel (Peeter Mudist).
Näitus on valminud projekti “Kunstnikud kogudes” raames.
Kuraator: Rauno Thomas Moss
Maagilisi hetki eesti kunstis on tajunud Amandus Adamson, Jüri Arrak, Inga Aru, August Hagen, Anna Hõbemäe, Jaan Elken, Kreg A-Kristring, Kristiina Kaasik, Oskar Kallis, Epp-Maria Kokamägi, Woldemar Krüger, Kadri Metsik, Peeter Mudist, Konrad Mägi, Tiiu Pallo-Vaik, Aleksander Promet, Kaljo Põllu, Kristjan Raud, Lembit Saarts, Lembit Sarapuu, Ahti Seppet, Ülo Sooster, Imat Suumann, Balder Tomasberg, Jaan Toomik, Välko Tuul, Ado Vabbe, Aili Vint, Toomas Vint ja Tõnis Vint. Kunstiteosed pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest ja kunstnikelt.
Näitusevaated
Meediamonitooring
P. Karro, “Loodusmaagia” ja “Valge maika“. – helilaine.ee 16. IV 2014, http://helilaine.ee/artiklid/loodusmaagia-ja-valge-maika/
L. Kaljula, Tartu uue kunstimuuseumi makett. – Sirp 15. V 2014, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/
K. Piirimäe, Näitus haarab müstika ja maagiaga. – Tartu Postimees 22. V 2014, http://tartu.postimees.ee/2802406/naitus-haarab-mustika-ja-maagiaga
G. Haraldseth, Tales from Tartu. – Echo Gone Wrong 30. VI 2014, http://echogonewrong.com/tales-from-tartu/
K. Nurk, Pornograafiline maastik. – Kunst.ee 3/2014.
