Neljapäeval, 2. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis, Raekoja plats 18 III korrusel uus väljapanek “Enn Põldroos. Kaasteelised”, kus on eksponeeritud valik vanameistri poolt aastatel 1967-1988 maalitud loovisikute portreid.
Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus ja ilmselt on võimatu leida teist eesti kunstnikku, kes on sedavõrd kirglikult ja produktiivselt pühendunud antud žanriga tegelemisele oma pikal loometeel.
Põldroos on portreteerinud tervet plejaadi eesti tuntud vaimuinimesi: kirjanikke, heliloojaid ja kunstnikke, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. 1960-ndatele iseloomuliku lihtsustatud, samas tabava vormi ja napi koloriidiga jäädvustab kunstnik kunagist lähedast sõpra Olav Maranit (1967) ja õpingutekaaslast Lembit Sarapuud (1967). Lähenemist realismile, muudatusi pintsli- ja värvikäsitluses näeme 1970-ndatel valminud sisekujundaja Mait Summataveti (1970) ning ühiselt Eesti taasiseseisvumise päevil poliitikasse sukeldunud aatekaaslase Heinz Valgu (1973) portreedes. Kunstnikkonda esteetiliselt ja filosoofiliselt harinud Jaak Kangilaskit (1985) ning eesti graafika grand old lady Vive Tollit (1988) kujutavates teostes kajastub Põldroosile 1980. aastatel omaseks saanud ekspressiivsus vormis ja värvis. Kümnendil süvenev groteskne alatoon on tajutav kauaaegse ERKI õppejõu Alo Hoidre (1987), legendaarse Eesti Kunstnike Liidu esimehe Ilmar Torni (1983) ning eesti kunsti uute tuulte toojate Ando Keskküla (1984) ja Andres Toltsi (1980) portreedes. Viimastega üheaegselt astus kunstimaastikule ka Tiit Pääsuke (1985), kelle karakteerne täiselusuuruses kujutis ülistab loojat ja loodut.
Üksteist portreemaali pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi ning Tallinna Kunstihoone kogudest.
Enn Põldroosi juubelinäitus “Credo” ja “Kaasteelised” jäävad avatuks 9. juunini.
