fbpx

Kui magatud unest saaks midagi aru? Teosed Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist

17.06.202315.10.2023 

Väljapanek tutvustab 20. sajandi alguse murrangulist aega nii psühhiaatrias kui ka kunstiloos, tuues välja ajaloolised sidemed Tartu ja Heidelbergi vahel. Heidelbergis, Prinzhorni muuseumis asub üks suurimaid kollektsioone psühhiaatriliste patsientide loodud kunstiteostest, mis on sündinud enne kaasaegse psühhofarmakoloogiliste ravimite kasutuselevõttu. Esmakordselt Eestis on võimalik näha selle harukordse kollektsiooni originaale. Ajalooliste teoste kõrval on väljas tänapäevane autsaiderkunst Kondase keskuse kogust, luues dialoogi eri ajastute ja regioonide vahel.

Teadusliku psühhiaatria rajaja professor Emil Kraepelin (1856–1926), Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori looja, töötas aastatel 1886–1891 Tartu ülikoolis, seejärel 1891–1903 Heidelbergi ülikoolis. Nii Tartus kui Heidelbergis juhtis ta ülikooli psühhiaatriahaiglat ning oli üks esimesi, kes vaatles ja säilitas sealsete patsientide tehtud joonistusi ning käsitööd haigusloo osana. Neid seoseid silmas pidades on kuraatorid teinud valiku Prinzhorni kogu vanimast, Kraepelini-aegsest kihistusest, millest osa eksponeerimisele tulevaid teoseid pole Heidelbergis asuv muuseum kunagi varem välja laenanud. Lisaks saab esmakordselt näha kuraatorite leide Tartu arhiivist, mis kuuluvad Kraepelini Tartus töötamise perioodi.

Lääne psühhiaatrias on patsientide eneseväljendusaktidesse suhtutud erinevalt, vahel ka üsna vastukäivalt. Ühelt poolt oli neil laiemale kunstielule positiivne mõju: 20. sajandi alguses ringelnud ekspressionismi teooriad aitasid jõuda vaimuhaiglates loodud kunsti psühhiaatrite poolse tunnustamiseni, mis kajastus näiteks selles, et säilitamiseks valiti spontaansema väljenduslaadiga teoseid. Tänu kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni 1922. aastal ilmunud raamatule „Vaimuhaigete pildiloome” ajas see kunst siirdeid mitmetesse avangardistlikesse vooludesse, mõjutades kunstipilti kuni tänaseni. Teiselt poolt  nägid totalitaarsed ühiskonnad selles vaid negatiivset. Mõned teosed Prinzhorni kollektsioonist leidsid oma koha ekspressionismi kõrval Natsi-Saksamaa degenereerunud kunsti Entartete Kunst rändnäitusel (1937–1941), kus neid kasutati avangardismi patoloogilisuse tõestusena. Sellises suhtumises polnud midagi uudset, sest nii mitmedki vanema põlvkonna psühhiaatrid, teiste hulgas ka Kraepelin pidasid oma patsientide loomingut mandumise ilminguks.

Olgu tegemist psühhiaatrilise või kunstilise vaatepunktiga, on ravi- ja hoolekandeasutustes loodud kunst säilitanud paljuski oma sõltumatu positsiooni.  Näitus vaatleb 100 aasta jooksul toimunud arenguid, katkestusi ja tagasilööke, pakkudes mõtteainet institutsionaalse tõrjutuse, „sees- ja väljasolija” seisundi suhtelisuse, katki minemise ja terve olemise, unenäolisuse ja tegelikkuse õhkõrna piiri kohta nii kogu ühiskonnas kui ka kunstimaailmas.

Kuraatorid: Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm
Graafiline disain ja kujundus: Joonas Rumvolt ja Kärt Einasto
Tõlkijad: Peeter Talvistu, Ann Kuslap ja Carl Philip Laantee Reintamm
Koordinaatorid: Kristlyn Liier ja Indrek Grigor
Keeletoimetajad: Richard Adang, Tiina Sarv

Teoste laenajad: Sammlung Prinzhorn, Kondase keskus ja Tartu Ülikooli kliinikum.

Autorid: Georg Goob, Jane Grier, Johann Knopf, Joseph Alois Gottlieb Maier, Anna Marie Lieb, Michael Kolb, Anonüümne autor (Juhtum 240), Stefanie Richards, paruness Zerheimb, Alois Dallmayr, Heinrich Mebes, August Natterer, Emilie Wulffius, Günther Heinrichsohn, Anonüümne autor, Mait Rebane, Heiki Säga ja John Lake.

Erilised tänud: prof. Thomas Röske, prof. Jüri Allik, Ingrid Litzinger, Sarah Debatin, Torsten Kappenberg, Eva Fastenau, Indrek Linnuste, Margus Rebane, Hele Punga, Silja Tennosaar, Maarika Pällo, Lauri Pärna, Annika Vihmann, Jaan Ulst, Erni Kask, Tartu 2024.

Näituse meeskond: Nele Ambos, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Marko Leht, Katrin Lõoke,Viktor Kiss, Jaanika Kuznetsova, Tõru-Tõnn Parts, Kristel Sibul, Urmo Teekivi

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

 

Päisepilt: Jane Grier ehk Miss G. (1856–1902) „Tikitud taskurätik” (1897) Prinzhorni kollektsioon.

 

Näitus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Tegemist on osaga Kondase Keskuse projektist „Varjatud Maailmade Avardumine“.

 

Näitusevaated
Fotod: Madis Katz
Vaata kõiki pilte siit

 

Meedia:

01.10.2023 „Arvustus. Mina magasin hästi ja elasin ka hästi” – ERR Kultuur

22.09.2023 „Kui sõnadest jääb puudu” – SIRP

01.09.2023 „Mina magasin hästi ja elasin ka hästi” – Kunst.ee

21.08.2023 „Eakatele mõeldud eriprogramm kunstimuuseumis jätkub“ – Tartu Postimees

21.08.2023 „Tartu Kunstimuuseumis algab taas „Seenioride reede“ eriprogramm“ – GoodNews

15.08.2023 Saade „Suvi Tartus“ – ERR ETV2

23.07.2023 «Культура: куда приводят сны?» – МК-Эстония

12.07.2023 „Varjatud maailmade avardumine. Omalaadsed ja üllatavad kunstielamused toovad varjust välja eriliste inimeste potentsiaali ja lammutab eelarvamusi” – Postimees

07.07.2023 „Sissevaade väljajäetute maailma“ – Müürileht

28.06.2023 „Kunstimuuseum näitab vaimuhaigete teoseid“ – Tartu Postimees

28.06.2023 „Kunstimuuseum näitab vaimuhaigete teoseid“ – Tartu Postimees

16.06.2023 „Viljandi ja Heidelbergi eriline ühisnäitus Tartus” – Sakala 

15.06.2023 „ÜLEVAADE ⟩ Mis üritused sel nädalavahetusel Eestis toimuvad?” – Postimees 

01.06.2023 „Kui magatud unest saaks midagi aru?” – KesKus