Jüri Arrak on üks tuntumaid eesti kunstnikke. Nii kuulus, et ta on tõusnud Eesti saja tuntuima inimese ja rahvusliku suurkuju hulka. Tema loominguline tegevus on kestnud ligi pool sajandit. Lõpetanud 30-aastaselt Tallinna Kunstiinstituudi metallehistöö alal, sellelt siirdunud järk-järgult estampgraafikasse ja maali. Selle kõrval on J. Arrak muidugi ka kogu aeg joonistanud. Laiem avalikkus tunneb teda varasemast avalike teoste maalijana (Halliste kiriku altarimaal) ja viimasest ajast eesti kultusansambli Metsatölli plaadi “Ulg” (2011) ümbrise kujundajana.
Käesolev näitus annab üldpildi J. Arraku loomingu ühest kitsamast alast – söejoonistusest, loodud 1977-2011. Söe kõrval on kunstnik kasutanud nii pastelli, akvarelli kui temperat ja kollaaži. Näitusel on väljas 48 joonistust ja neid saab vaadata kuni 29. jaanuarini 2012.
Jüri Arrak on sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. 1955 lõpetas ta Tallinna Mäetehnikumi. Järgnes kolmeaastane sõjaväeteenistus Leningradis, kuhu ta pärast seda veel mõneks aastaks jäi, teenides leiba joonestaja-konstruktorina, pikemalt aga taksojuhina. Vanem vend Henno Arrak, kes tollal õppis graafikat, soovitas Jüril astuda Tallinna kunstiinstituuti. Kuna akadeemiline joonistusoskus jättis esialgu soovida, õppis ta 1961-66 metallehistööd, täiendades end samal ajal kujutavas kunstis ja esinedes näitustel (ka rühmituse ANK näitustel) alates 1964, aidates kaasa kunsti uuenemisprotsessile. 1967-68 töötas J. Arrak kunstnikuna Tallinna metallitoodete tehases. 1969 võeti ta Eesti Kunstnike Liitu (EKL) ja sellest peale on ta vabakutseline kunstnik. 1972-73 oli ta EKL-i graafikasektsiooni esimees ja 1982-87 EKL-i maalisektsiooni esimees. Veebruarist 1996 – veebruarini 1997 oli ta valitud Tartu Ülikooli kaunite kunstide professoriks.
Kui 1970ndad tähistasid Jüri Arraku Eestis kasvavat tuntust ja tema loomingu viimist Euroopa vaatajate ette, siis järgmised kümnendid on teda tutvustanud kõikjal laias maailmas, sealhulgas USA-s.
Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid “Eesti rahvamängud” (1979) ja “Kalevala” (1985). Oma lasteraamatuga “Panga-Rehe jutud” (1975) lõi ta isikupärase “maivi” – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis “Suur Tõll” (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav “arraklik” figuur.
Jüri Arraku eelmine joonistuste näitus oli TKM-s 1982.
Käesolev näitus annab üldpildi J. Arraku loomingu ühest kitsamast alast – söejoonistusest, loodud 1977-2011. Söe kõrval on kunstnik kasutanud nii pastelli, akvarelli kui temperat ja kollaaži. Näitusel on väljas 48 joonistust ja neid saab vaadata kuni 29. jaanuarini 2012.
Jüri Arrak on sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. 1955 lõpetas ta Tallinna Mäetehnikumi. Järgnes kolmeaastane sõjaväeteenistus Leningradis, kuhu ta pärast seda veel mõneks aastaks jäi, teenides leiba joonestaja-konstruktorina, pikemalt aga taksojuhina. Vanem vend Henno Arrak, kes tollal õppis graafikat, soovitas Jüril astuda Tallinna kunstiinstituuti. Kuna akadeemiline joonistusoskus jättis esialgu soovida, õppis ta 1961-66 metallehistööd, täiendades end samal ajal kujutavas kunstis ja esinedes näitustel (ka rühmituse ANK näitustel) alates 1964, aidates kaasa kunsti uuenemisprotsessile. 1967-68 töötas J. Arrak kunstnikuna Tallinna metallitoodete tehases. 1969 võeti ta Eesti Kunstnike Liitu (EKL) ja sellest peale on ta vabakutseline kunstnik. 1972-73 oli ta EKL-i graafikasektsiooni esimees ja 1982-87 EKL-i maalisektsiooni esimees. Veebruarist 1996 – veebruarini 1997 oli ta valitud Tartu Ülikooli kaunite kunstide professoriks.
Kui 1970ndad tähistasid Jüri Arraku Eestis kasvavat tuntust ja tema loomingu viimist Euroopa vaatajate ette, siis järgmised kümnendid on teda tutvustanud kõikjal laias maailmas, sealhulgas USA-s.
Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid “Eesti rahvamängud” (1979) ja “Kalevala” (1985). Oma lasteraamatuga “Panga-Rehe jutud” (1975) lõi ta isikupärase “maivi” – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis “Suur Tõll” (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav “arraklik” figuur.
Jüri Arraku eelmine joonistuste näitus oli TKM-s 1982.
