Kunstnik Johannes Saal (1911-1964) ei ole eesti kunstiajaloos tundmatu nimi, kuid tema loomingust on tuntud vaid üksikud tööd, portree Juhan Liivist „Lumi kogub aia äärde, valu minu südame (1946) ja „Viglamees” (1959). Seda, et Saali looming on tegelikult väga mahukas ja mitmetahuline teavad väga vähesed. Kunstniku esimene ja suurim 1968. aastal toimunud isikunäitus on ammu unustuse hõlma vajunud.
Käesoleva näituse pealkiri on laenatud J. Saali joonistuselt „Elu metamorfoosid”. See iseloomustab hästi kogu Saali loomingut, peegeldades inimese heitlusi iseenese ja väliste jõududega. Kunstniku loomingu eksponeerimisel on järgitud kronoloogilist ja temaatilist printsiipi. Teema „Kunstnikuks sündinud” koondab J. Saali autoportreed, tööd abikaasast ning „Pallase-aegsed maalid; „Valu minu südame” sõja-koledustest ja isiklikest üleelamistest sündinud teosed; „Kodutalu peediväljalt” aga tööd kodukandi inimestest ja nende toimetamistest. Kaaskunstnike, kunstiõppurite ja tuttavate portreed moodustavad galerii „Kaasaegsed”; totalitaarse riigi ja indiviidi konflikti peegeldab teema „Võim ja vaim”; „Värvilummus” on see, mis iseloomustab Saali lõunamaisest valgusküllasest maastikust inspireeritud töid, sellest ka samanimeline teema; „Koduaknast” ühendab koduseinte vahele sunnitud voodihaige kunstniku linnavaateid ja sisemonolooge ning „Luupainajad” kunstniku viimaste aastate töid, kus näeb sõjakoledusi ning inimlike pahede mütologiseeritud maailma. Mitmed J. Saali maalid ja joonistused, nagu „Mahalaskmine” (1946), „Värdjas” (1949), „Töömees viglaga” (1954) jt, on esmakordselt vaataja ees.
Tundliku ja sõltumatu natuuriga Johannes Saal võib võrrelda Francisco de Goya’ga (1746–1828), kelle ühiskonnakriitiline seeria Los Caprichos piitsutas omaaegset Hispaania ühiskonda, kus inimese vabamõtlemist piirasid inkvisitsioon ning kitsarinnalisus. Need teemad haakusid stalinistliku ajastu sünguse ning vaimse piiratusega ning Saali oma rikkalik fantaasia andis ainest sürreaalseteks stseenideks, milles kunstnik elas välja stalinliku aja piinavaid koðmaare ning hirme. J. Saalis võib näha ka Vincent van Goghi saatusekaaslast, kelle tundlik närvikava ei pidanud vastu skisofreenilise ajastu painetele. Meeleheitehood, loomingulised ebaõnnestumised, stalinliku ajastu lahmiv kriitika ja tagakiusamine, viisid J. Saali mitmete oma tööde ülemaalimiseni ja lõhkumiseni.
J. Saal sai oma kunstihariduse Tartus kunstikoolis „Pallas”. Ta alustas noore kunstnikuna sõja-aastatel, tema viljakam periood jäi nõukogude okupatsiooniaega. Erinevalt mitmetest oma kaasaegsetest, kes neil rasketel aegadel tõmbusid kõrvale loomingulisest tegevusest, töötas Saal kogu aeg. Eesti kunstis ei leia mingeid paralleele tema Stalini valitsemisajal loodud grotesksele „Pioneeri portreele” ega kummituslikele nägemustele ajastu painajalikkusest.
J. Saali eripäraks on ka süvenemine eesti kunstis väga vähe käsitlemist leidnud surma teemasse. See kummitab teda kogu aeg. Luunjas Reino talus sündinud Saal võttis lapsepõlvekeskkonnast kaasa huvi eesti maa-elu temaatika vastu. Tema piltidel korduvad lapsepõlvest tuttavad talupojatüübid, kelle igapäevastest tegemistest leiab Saal oma piltide ainese.
Johannes Saali rikkalik mitmesajast maalist ja joonistusest koosnev pärand kuulub Tartu Kunstimuuseumile tänu kunstniku lese Selma Saali annetusele 1990. aastatel. Käesolevale näitusele on liidetud kunstikoguja Mart Lepa tähelepanuväärne kollektsioon, lisaks töid eesti Kunstimuuseumist ja mõningatest erakogudest. Näitusel Johannes Saal „Elu metamorfoosid” eksponeeritakse 200 maali, joonistust, akvarelli, kunstnikku kirju ning eluloolisi materjale.
Näitusega seoses valmib mahukas väljaanne Johannes Saalist, mida loodame esitleda järgmise aasta alguses. Kataloogis antakse ülevaade kunstniku elust ja loomingust, tehakse sissevaateid tema ajastusse ja loomingu tagamaadesse. Valitud katkendid J. Saali epistolaarsest pärandist võimaldavad heita pilgu kunstniku tunde- ja mõttemaailmale, väljavõtted toonasest kunstikriitikast kajastavad totalitaarse riigi kunstipoliitika muutusi ja ideologiseeritust.
Johannes Saali näitus „Elu metamorfoosid” jääb avatuks 25. veebruarini 2007. aastal.
Näituse kuraatorid
Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu
Valik näitusest ilmunud retsensioone:
Mare Joonsalu “Johannes Saali aeg on kätte jõudnud” Sirp 26.01.2007
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=5057&Itemid=2
Ants Juske “Ilmutuslik Johannes Saal” Eesti Päevaleht 21.12.2006
http://www.epl.ee/artikkel/367483
Kaire Nurk “Johannese ilmutus?” Eesti Ekspress 19.01.2007
http://www.ekspress.ee/viewdoc/5BE2869F89B0087FC225726800512B5A
Indrek Grigor “Portretist Johannes Saal” artishok.blogspot.com 14.03.2007
http://artishok.blogspot.com/2007/03/portretist-johannes-saal.html
Tiiu Talvistu “Saal troonimas üle eesti kunsti” Kunst.ee nr. 1/2007
Kaire Nurk “Neli küsimust kuraatoritele Tiiu Talvistule ja Mare Joonsalule seoses Johannes Saali retrospektiiviga Tartu Kunstimuuseumis” Kunst.ee nr.1/2007