Näitus on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal, mis annab linnulennul ülevaate 19. ja 20. sajandil Tartu ja Eesti kunstis aset leidnud muutustest. Näha saab paljude kunstnike loomingut ja legendaarseid töid, mis tutvustavad muuseumi suurepärast kunstikogu. Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Kuna Tartmusil napib ruume püsiekspositsiooniks, alustatakse pikemaajaliste, muuseumi kogude põhjal koostatud ülevaadetega Eesti kunstiajaloost. Iga pikema näituse vaatenurk sõltub konkreetse näituse kuraatori valikutest. Esimese näituse „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost” kuraatoriks on Tartmusi pikaajaline kuraator ja kunstiajaloo ekspert, aastakümneid Tartu kunsti kujunemist uurinud ja seda avalikkusele tutvustanud Tiiu Talvistu. Näitus on täies mahus tõlgitud inglise ja vene keelde.
Tänavu alustatakse pikemate näitustega, mis on koostatud eksklusiivselt Tartmusi kogude põhjal. Tegemist on näitusepoliitilise otsusega tutvustada laiapõhjalisele muuseumipublikule rohkem muuseumi kogusid. Esimene näitus keskendub Tartu kujutava kunsti ajaloole ligi kahe sajandi vältel, jälgides kunsti teisenemisi läbi joonistuse kui „kõigi kunstide ema” muutuste prisma.
Uue sajandi Noor-Eesti põlvkonna kunstnikud püüdsid seda akadeemilist kaanonit lõhkuda, otsides kontakti toonase moodsa kunstiga. Mitmed selle põlvkonna kunstnikud – Mägi, Vabbe, Starkopf jt – panid aluse Tartu kõige eredamale kunstiloolisele peatükile, kunstikoolile Pallas. Ka sealse õpetuse aluseks oli tugev natuuristuudium, mis põhines taas joonistusel, kuid pallaslaste loomingu ideaalid ja eeskujud olid väga eripalgelised.
Stalini-aegne sotsrealistlik kunstikaanon pöördus tagasi 19. sajandi akademismi juurde, muutis loomingulise vabaduse ahtaks ja piirid jäigaks. Avangardne Tartu sõpruskond ja teisedki kunstnikud asusid 1960. aastatel kunstipilti taas avardama. Nemad said viimastena kunstikõrghariduse Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Järgnevad kunstiarengud Tartus olid seotud juba Tartu ülikooli juures tegutsenud Kunstikabinetiga, mida juhtisid Kaljo Põllu ja Andrus Kasemaa ning kus õpetus oli vaba akadeemilistest konventsioonidest. Muutustele, mis on toimunud linna kunstielus alates 1988. aastast, keskendub muuseumi näitusteseeria „Tartu 88”.
Näitusega kaasneb samanimeline kataloog.
Näitusel on haridusprogramm koolieelikutele ja igas vanuses koolilastele. Sõltuvalt vanuseastmest saab läbida kas kunstiajaloo lühikursuse, lahendada mitmesuguseid ülesandeid näitusesaalis või õppida kunsti „lugemist”, tutvudes ühe teosega põhjalikult. Publik on oodatud osalema avalikkusele suunatud giidituuridel, samuti on ettevõtetel ja töökollektiividel võimalik tellida ekskursiooni näitusel.
Eksponeeritakse järgmiste kunstnike teoseid: baltisaksa kunstnikud Mathias Hagen, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Woldemar Friedrich Krüger, Karl August Senff, Noor-Eestiga seotud Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik, pallaslased Eerik Haamer, Andrus Johani, Elmar Kits, Endel Kõks, Kaarel Liimand, Karin Luts, Lepo Mikko, Karl Pärsimäe, Aleksander Vardi, Tartu sõpruskonda kuulunud Valve Janov, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Tartu ülikooli kunstikabinetiga seotud Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Kaljo Põllu, Enn Tegova ja veel paljud teised.
Näituse koostas Tiiu Talvistu, kujundas Mari Kurismaa, graafiline disain Mari Kaljuste.
Näituse tiim: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Heiti Kulmar, Jaanika Kuznetsova, Kadri Märgi, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema.
Täname abi ja toetuse eest Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi, Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kunstikooli dekoraator-stilist eriala õpilasi.
Näitusevaated
Meediakajastus
T. Abel, Tartu kunstilugu voolab kunstiõpetuse sängis – Sirp 17. VI 2016, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-kunstilugu-voolab-kunstiopetuse-sangis/
