fbpx

Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019

21.02.2020—24.05.2020

Ehtekunst on üks laiahaardelisemaid, mõõtmetelt küll väike, kuid inimesele intiimselt lähedal asuvaid tarbekunsti­valdkondi. Näitus tõstab esile autoriehte kui kunstniku isikupärase eneseväljen­duse vahendi, mis väärtustab inimest kõige erinevamatel viisidel, pakkudes talle jätkuvalt uusi visioone ja konteksti, ning tugineb eksperimentaalsusele nii oma ideedes, materjalides kui ka oskustes.

Rõhuasetus valdkonna mitmetahulisusel ja ajas muutumisel tingib ekspositsiooni kronoloogilise ülesehituse, näidates klassikaliste kullassepaoskuste fili­graansust ja ehtekivide võlu, hästi kujundatud vormi ekspressiivsust ja dekoratiivsust ning piiranguteta ideede-ringi oma vabameelses ja tähenduslikus materjalikasutuses.

Ehete kõrval lahkab ekspositsioon erialast konteksti, tuues välja kunstnike hariduslikke ja ajastuomaste väljundite taustu, selgitab eriala põhimõisteid ja materjale, avab näitusetegevust – paljut, mis on Eesti ehet aja jooksul kujundanud.

Autoriehtena on näitusel mõistetud unikaalset ehet, mille ambitsioon on olla individualistlik, pakkuda kandjale autori maailmatunnetuse ja omapära kaudu alternatiivset valikuvabadust ja inspi­ratsiooni. Sellise ehte on autor enamasti algusest lõpuni valmistanud ise, talle omaseid materjale ja oskusi kasutades. Ehte valmimise aega ja oskusi nõudev protsess on tihedas seoses selle ideega ja vaid mõlemat kontrollides saavutab kunstnik soovitud täpsuse ja enda sea­tud kvaliteedi. Kaasaegne autoriehe eksperimenteerib julgelt ideede, mater­jali, vormi ja funktsiooniga, pidevalt krii­tiliselt ka iseennast, eriala traditsioone, mütoloogiaid, rituaale ja tavasid ümber mõtestades. Inimest kaunistav funkt­sioon ei kao, vaid laieneb ja kinnitab, et autoriehe tegeleb endiselt kõige laiemal viisil inimeseks olemise küsimusega.

1950. aastatest kuni tänapäevani ühele näitusele koondatud ehtevalik annab võimaluse vaadata ehet kui iseseisvat teost, tunnetada, avastada, lahti mõtes­tada või laiendada ise selle tähendus­välju. Autoriehtele on omane edastada oma ajale olemuslikku, kuid ka pidada ajale vastu. Neid laetud tähenduslikke kunstiteoseid visuaalselt kogemata on raske määratleda või mõista valdkonna mitmekesisust, sest on ju ehete oma­dus pärast valmimist kiiresti avalikkuse silma alt kaduda, pillutuda ehete kandjate, muuseumide ja erakogujate kollektsioonidesse.

Eksponeeritud on üle 300 teose 86 autorilt. Valik põhineb peamiselt Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ehte­kogul, millest ligi 900 ehet on ekspo­neeritud ETDMi püsinäitusel „Kogutud teosed“. Lisaks on näitusele teoseid kaasatud Tartu Kunstimuuseumist ja autoritelt.

Ketli Tiitsar on kunstnik ja kuraator, kes töötab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, ta on lõpetanud EKA ehtekunstnikuna ning tegeleb selles valdkonnas aktiivselt 1996. aastast nii autori kui ka näituste koostajana.

Näitus on koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga.

 

Kuraator: Ketli Tiitsar
Koordinaator: Kristlyn Liier
Kujundus: Helen Oja, Raul Kalvo
Graafiline kujundus: Tuuli Aule
Keeletoimetajad: Hille Saluäär ja Richard Adang
Tõlge: Peeter Talvistu

Kunstnikud:
Linda al-Assi, Katrin Amos, Jüri Arrak, Tiiu Aru, Igor Balašov, Kätrin Beljaev, Liidia Elken, Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Leida Ilo, Anu Ivask, Pilleriin Jürisoo, Rainer Kaasik-Aaslav, Aino Kapsta, Merle Kasonen, Annika Kedelauk, Marje Kerem, Kristiina Kibe, Edda Kingu, Keiu Koppel, Triin Kukk, Leili Kuldkepp, Ede Kurrel, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Tiina Käesel, Ive-Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Julia Maria Künnap, Õie Kütt, Urve Küttner, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Liina Lelov & Valdek Laur, Claudia Lepik, Epp Linnaks, Lilian Linnaks, Eve Lokk, Marita Lumi, Urmas Lüüs, Tõnis Malkov, Eilve Manglus, Eve Margus-Villems, Rein Mets, Maire Morgen-Hääl, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Hans-Otto Ojaste, Anu Paal, Kristi Paap, Jaanika Pajuste, Helge Pihelga, Villu Plink, Darja Popolitova, Jaan Pärn, Mari Pärtelpoeg, Haivi Raadik, Kaire Rannik, Ane Raunam, Salme Raunam, Mari Relo-Šaulys, Edith Riidas, Tõnu Riit, Mari Rääk, Anna-Maria Saar, Laine Sinivee, Ilme Soonsein, Vaida Suits, Kärt Summatavet, Adolfas Šaulys, Anneli Tammik, Heljo Tassa, Emilda Trepp, Kertu Tuberg, Lia Tüür, Juta Vahtramäe, Maria Valdma, Ene Valter, Hanna-Maria Vanaküla, Tanel Veenre, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu

Näituse töögrupp:
ETDM: Kristi Paap, Kai Lobjakas, Toomas Übner, Helen Adamson, Kaire Rannik, Anne Raud, Ago Märjamaa, Ian Märjamaa, Paul Rannik
Tartmus: Nele Ambos, Tanel Asmer, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Katrin Lõoke, Kristel Sibul, Kristo Tamm, Ago Teedema

Täname: Eve Margus-Villems, Piret Hirv, Liina Lõõbas, Claudia Lepik, Kristiin Elmat, Kristo Pachel, Kadri Mälk, Kärt Summatavet, Anna-Maria Saar, Marita Lumi, Mari Käbin, Kristiina Laurits, Tanel Veenre, Anneli Tammik, Eilve Manglus, Kertu Tuberg, Pilleriin Jürisoo, Kätrin Beljaev, Krista Lehari, Jaanika Pajuste, Sofia Hallik, Merle Kasonen, Hanna-Maria Vanaküla, Triin Kukk, Jaan Pärn

 

„Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019” näituse brošüür

 

Näitusevaated
Fotograaf Taavi Piibemann
Vaata kõiki pilte siit

 

Meedia:

05.03.2020 “Selle nädala kultuuriuudised” – Naisteleht – Õhtuleht

02.03.2020 “Väljapeetud väljapanekul näeb piiranguteta ehteloomingut” – Taru Postimees

02.03.2020 “Väljapeetud väljapanekul näeb piiranguteta ehteloomingut” – Postimees

22.02.2020 Aktuaalne kaamera

20.02.2020 “Autoriehete anatoomia” – Femme

20.02.2020 Terevisioon

18.02.2020 “Tartus avatakse mahukas Eesti ehtekunsti näitus” – Tartu Postimees