Mikoffi väljapanek annab vaatajale võimaluse kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaailmast ja esteetilistest tõekspidamistest. Näitusega jätkab muuseum ühtlasi legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Mare Mikoffi tööde ja tegemiste taustal valgustab näitus skulptuuri ja monumentaalkunsti avalikus ruumis, mis Eesti lähiajaloos on mänginud tähtsat rolli.
Mare Mikoff (snd 1941. aastal Tallinnas) on alates 1970. aastate esimesest poolest kuni tänase päevani tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 ERKIs skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Näitusel eksponeeritakse kunstniku tippteoseid läbi viie aastakümne, millest mitmed kuuluvad siinse skulptuuriloo krestomaatiliste taieste hulka. Lisaks teada-tuntud portreedele avaliku elu tegelastest tulevad näitamisele eksperimentaalsed ja mõneti unustatud installatsioonid 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud ruumilised taiesed viimasest ajast.
Alati ajaga kaasas käiv Mikoff on näitusele loonud kaks uut teost, mis on teravad ja humoorikad kommentaarid meid ümbritsevale kunsti- ja sotsiaalsele reaalsusele. Mikoffi tuntuimateks skulptuurideks avalikus ruumis võib pidada “Paul Kerest” Pärnus, “100 000 tartlase monumenti” ja “Maanaisi” Tartus Emajõe kaldal ning “Hämarikku” Tallinnas Viru keskuse juures. Viimasest on näituse jaoks valminud ka droonivideo, mis annab skulptuuri vormist – ja vorm on Mikoffile alati kõige tähtsam olnud – vahest parima ülevaate.
Näitusega kaaseb kuraator Gregor Tauli koostatud 240-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis annab täieliku ülevaate Mikoffi loomingust aastatel 1971–2016. Kunstniku elu- ja loominguteed lahkab põhjalikus analüüsis kunstiajaloolane Reet Varblane. Peterburi arhitektuuriajaloolane ja -kriitik Vladimir Frolovi essee uurib Mikoffi loomingu taustal realismi avaldumise erinevaid vorme sotsialistlikus ja postsotsialistlikus kunstis. Gregor Tauli essee kõneleb skulptuurikunsti spetsiifikast – erinevalt näiteks maalikunstist on skulptuur olnud ajalooliselt rohkem seotud avaliku ruumi, arhitektuuri ja poliitikaga. Trükise lõpetab Tauli ja Mikoffi intervjuu kunstniku loometeest. Kataloogi kujundas Jaan Evart.
Meediakajastus
G. Taul, Mikoff ise, Mare. Igavesti noor gränd õuld leidi. – Keskus, juuni 2016, http://kes-kus.ee/mikoff-ise-mare-igavesti-noor-grand-ould-leidi/
R. Hanson, Kujur pani maanaised pronksi ja teemandi kuse sisse. – Tartu Postimees, 09. VI 2016, http://tartu.postimees.ee/3725875/kujur-pani-maanaised-pronksi-ja-teemandi-kuse-sisse
B. K. Arnover, Mikoff. Skulptuurid. – Müürileht online, 14. VI 2016, https://www.muurileht.ee/mikoff-skulptuurid/
K. Piirimäe, Näitus jääb põhjalikkusest kaugele. – Tartu Postimees, 18. VII 2016, http://tartu.postimees.ee/3768059/naeitus-jaeaeb-pohjalikkusest-kaugele
J. Elken, Ajaülene kvaliteet. – Kunst.ee 3/2016, http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=ajaulene-kvaliteet&id=1609
K. Karro, Skulptor Mare Mikoff: “Mida jutukam mees, seda kergem teha!”. – Eesti Ekspress, 17. VIII 2016, http://ekspress.delfi.ee/areen/skulptor-mare-mikoff-mida-jutukam-mees-seda-kergem-teha?id=75346143
V. Thurlow, Kõva kui kivi, pehme kui sulg. – Sirp, 26. VIII 2016, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kova-kui-kivi-pehme-kui-sulg/
