Tartu Kunstimuuseumi 2004. aasta suurprojekt “Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused” on pühendatud eesti kunstnik Karin Lutsule (1904-1993). Näituse, mahuka monograafilise kataloogi ja ettekannete päevaga tähistab muuseum kunstniku 100. sünniaastapäeva, Kunstikooli “Pallas” 95. juubelit, Tartu Kunstimuuseumi 64. aastapäeva ja 60-ne aasta möödumist eestlaste suurest paguluslainest Rootsi.
Karin Lutsule pühendatud üritused saavad alguse 8. oktoobril 2004, mil kell 4 pärastlõunal avatakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 kunstniku suur ülevaatenäitus. Esmakordselt saab näha K. Lutsu loomingut nii suures mahus. Eksponeeritud on kõik tuntud sõjaeelsed maalid ning seni tundmatud Rootsis tehtud maalid ja graafika. Välja on pandud fotosid, K.Lutsu artikleid ja tema illustreeritud raamatuid, visandeid, trükiplaate, kokku üle 250 teose.
Ilmub mahukas värvitrükis kataloog (maht 240 lk.), kus on artiklid K. Lutsu loomingu ja kunstivaadete kohta, biograafia, mis sisaldab kunstniku autentseid tekste päevikutest ja kirjadest, tööde illustreeritud nimestikud, näitustel esinemiste loend, bibliograafia. 28. oktoobril kell 11 – 16 toimub koostöös Rootsi kunstiteadlastega ettekannete päev. Umeå Ülikool, kellega koostöös on Tartu Kunstimuuseumil toimunud juba üks ettekandepäev ja antud välja kaks artiklite kogumikku, millest viimane oli pühendatud Karin Lutsule, annab ka seekord välja trükise ettekantavate tekstidega.
Näituse ajal toimuvad muuseumis mitmed üritused, mis on seotud Karin Lutsu näitusega. Muuseumipedagoog viib läbi mitmeid ettevõtmisi nii koolilaste kui ka publikuga laiemalt.
KARIN LUTS on eesti kuulsaim naiskunstnik, kes lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli “Pallas” 1928. aastal. Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920-30-ndate aastate eesti kunstis. 1944 põgenes K. Luts-Arumaa koos oma vastse abikaasa keeleteadlase Peeter Arumaaga Rootsi. 1950. aastal said mõlemad rootsi kodakondsuse. P. Arumaa valiti 1950. aastal Stockholmi Ülikoolis slaavikeelte professoriks. Karin Luts oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunstinäituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid, kes otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii abstraktses kui ka sürreaalses laadis. 1963. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike Ühingu FSK (Föreningen Svenska Konstnärinnor) ja 1964 Rootsi Kunstnike Ühingu KRO (Konstnärernas Riksorganisation) liige. 1960-ndatest aastatest peale graafikakursuste külastamist tegeles Luts aktiivselt ka graafikaga ning esines näitustel koos rootsi kunstnikega. Karin Luts pärandas oma maali- ja graafika loomingu Tartu Kunstimuuseumile ning mahuka kirjalikupärandi (päevikud, kirjavahetus) Eesti Kirjandusmuuseumile, kus talletatakse ka tema abikaasa Peeter Arumaa fondi.
Näitus jääb avatuks 1. maini 2005.
Näituse kuraatorid:
Mare Joonsalu
Reet Mark
Tiiu Talvistu
