Alates 10. novembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus ühest 19. sajandi silmapaistvamast Tartu kunstnikust Julie Hagen-Schwarzist. Teda võib pidada ka esimeseks professionaalseks Eesti naiskunstnikuks – ta saavutas nii akadeemilise tunnustuse kui ka edu kohalikus kunstimaailmas.
Hagen-Schwarz mängis tollases Tartu kultuurielus üliolulist rolli, korraldas näituseid ja maalis portreid oma kaasaegsetest. „Hoolimata mitmetest takistustest, mida tollane ühiskond naistele seadis, nimetati Tartust pärit baltisakslane Julie ühena esimestest naistest 1858. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks, kusjuures isegi mõned aastad enne esimest meessoost eesti kunstnikku Johann Kölerit,“ toob näituse kuraator Merli-Triin Eiskop välja. Eestis on toimunud vaid mõned Hagen-Schwarzi loomingut tutvustavad näitused, esimene neist 29 aastat tagasi ja seda samuti Tartu Kunstimuuseumis.
Näituse tagamaid avab ka kunstiajaloolase Linda Nochlini 1971. aastal avaldatud artikkel „Miks ei ole olnud suuri naiskunstnikke?“, mida peetakse üheks kaasaegse kunstiajaloo baastekstiks. Artikkel toob välja erinevad institutsionaalsed takistused, mis on ajaloos põhjustanud olukorra, kus kunstimaailmas saavutasid arvestatava positsiooni ning leidsid koha kunstiajaloos vaid vähesed naised. Pärast seda on paljud kunstiajaloolased end pühendanud unustatud või seni vähemväärtuslikuks peetud naiskunstnike loomingu toomisele üldisesse kunstiajaloolisesse teadvusesse.
„Sama loogikat järgides võib Eesti 19. sajandi kunstist välja tuua Julie Hagen-Schwarzi,“ tõdeb kuraator. „Tegelikult on tema saavutused ja roll kohalikus kunstiajaloos olnud nii märkimisväärsed, et oleks isegi kohatu pidada teda vaid 19. sajandi edukaks kunstnikuks.“ Hagen-Schwarz elas ja õppis nii Saksamaal kui Itaalias, reisis Siberisse ja Lääne-Euroopas ning pälvis ka riikliku tunnustuse oma töö eest. Oluline on aga, et oma elu lõpuni maalis ja elas ta siiski Tartus.
Väljapanek on koostatud Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogude põhjal, töid on ka erakogudest ja Tartu Ülikoolist.
Näitus „Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik” on avatud 15. aprillini 2018.
Kuraator: Merli-Triin Eiskop
Kujundaja: Angelika Schneider
Näituse toimkond: Nele Ambos, Liis Haasma, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Signe Kivi, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Kadri Mägi, Kristel Sibul, Ago Teedema, Kristo Tamm, Urmo Teekivi, Piia Õunpuu
Täname: Tiina Abel, Mirko Aus, Kaia Linkberg (TÜ Kliinikum), Kristjan Nagla, Tiiu Talvistu, Peeter Talvistu, erakogujad, Maria Väinsar (TÜ Kunstimuuseum), Eesti Kunstimuuseum
Virtuaaltuur näitusel
Meediakajastus
H. All, “Tartmusis on eksponeeritud Eesti esimese naiskunstniku tööd” – “Aktuaalne kaamera”, 9. XI 2017
H. Lätt, “Julie Hagen-Schwartsi näitus Tartu Kunstimuuseumis” – Klassikaraadio “Delta”, 17. XI 2017
K. Asmer, “Tartlanna Julie Hagen-Schwarz – kunstnikuks kõige kiuste” – Tartu Postimees, 17. XII 2017
R. Põldsam, “Õhus on 19. sajandit” – Postimees, 20. XII 2017
L. Seljamaa, intervjuu näituse kuraatori Merli-Triin Eiskopiga saates “Publikumärk” – Kuku raadio, 30. XII 2017
K. Nurk, “Tagasisõidupilet Euroopasse I, II,…*” – Kunst.ee, 1/2018
2018. aastal jõuab lugejateni ka Julie Hagen-Schwarzi elu ja loomingut avavaid artikleid sisaldav kataloog, artikleid täiendavad näitusel eksponeeritud teoste reproduktsioonid. Kataloog ilmub eesti-, inglise- ja saksakeelsena.
Trükise koostaja ja toimetaja: Merli-Triin Eiskop
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Autorid: Tiina Abel, Christin Conrad, Anja Wilhelmi, Kristiina Tiideberg
Tõlkijad: Peeter Talvistu, Florian Marcus, Anna Caroline Haubold
Näitusega käib käsikäes ka haridusprogramm erinevatele sihtgruppidele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.
Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Piia Õunpuu
Tartu Kunstimuuseumi kommunikatsioonispetsialist
+372 56665664
piia@tartmus.ee
