Reedel, 5. aprillil kell 16.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas Enn Põldroosi juubelinäitus “Credo”. Enn Põldroos ja Eesti maalikunst on muutunud peaaegu et sünonüümideks, on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand. Tartu Kunstimuuseum tähistab kunstniku 80. juubelit suurnäitusega “Credo”, mis hõlmab valitud peatükke Põldroosi mahukast loomingust. Nii maalide üle poole sajandi jaotuvate valmimisaastate kui erinevate stiililiste perioodide summa poolest on tegemist seni suurima ja ulatuslikuma väljapanekuga vanameistri loomingust.
Enn Põldroos sündis 21. mail 1933. aastal Tallinnas. Ta kuulub 1950. aastatel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppinud kunstnike plejaadi, kelle teeneks oli Eesti kunsti lahtiraputamine reglementeeritud sotsrealistlikust tardumusest. Põldroosist kui terava sulega vahedast argumenteerijast ning loomupärasest korraldajast kujunes selle Tallinna kunstiuuendajate seltskonna liidreid. Põldroosi loomingu esimene periood tipneb rea suurte figuraalkompositsioonidega aastatest 1968-1969.
Põldroosi positsioon kunstiuuenduse käilakujuna muutus mõneti delikaatseks pärast tööleasumist Eesti NSV Kunstnike Liidu vastutava sekretärina 1967. aastal. Kunstnik ise on oma toimimist Kunstnike Liidu eesotsas võrrelnud ventiiliga – alanud Brežnevi-Vaino seisakuajal nõudis kunstnike väljendusvabaduse ja okupatsioonivõimude nõudmiste vahel soodsate kompromisside leidmine kavaldamist ja laveerimist. Tema maaliloomingus leidis aset värvide vallandumine, vorm vabanes varasematest eneseseatud piirangutest ning Põldroosist kujunes võrdlemisi meelelise tundelaadiga laadiga ekspressionist. Iseäranis 1980. aastatel sai kunstniku tõmbenumbriks fovistlikult värvijulge naisakt, mida ta kümnendi lõpus ja järgmise alguses sünteesis ka sürrealistliku kujundikeelega. Aastatel 1985-1989 ja 1995-1998 oli Põldroos Eesti Kunstnike Liidu esimees, samuti võttis ta osa murranguaja poliitikast, oli Rahvarinde asutajaliige ning kuulus 1988-1991 Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanutest.
Kunstniku eripalgelisele hilisloomingule on pühendatud ligikaudu neljandik ekspositsioonist. Iseäranis on sealjuures välja tõstetud ühiskondlikele valupunktidele osutavad lõimed. Välja joonistub Põldroosile iseloomulik kaasaegses ühiskonnas inimeseks jäämisega seonduvate teemade vürtsitamine terava groteski ja kibeda huumoriga. Esmakordselt publikule avanev kunstniku uusim looming arendab seda humanistlikku suundumust intiimse eksistentsialismi ja isegi religioossuse suunas. Põldroosi positiivse elufilosoofilise paatose võtab ehk kokku näituse nimitööle “Credo” (2012) antud lisapealkiri “Taevasina on siiski olemas”.
Kunstimuuseumi kahel korrusel eksponeeritavad ligi sada maali pärinevad Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudest, samuti kunstniku ja tema perekonna kollektsioonist ja paljudest erakogudest Eestis ja Soomes.
Enn Põldroosi juubelinäitus Tartus jääb avatuks 9. juunini.
