Skulptuurikogu
Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikogus on leidnud koha Eesti kultuuris olulised teosed alates 19. sajandist. Varasematest kunstnikest väärivad esiletõstmist rahvusromantilised skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg. Jõudsalt on esindatud Anton Starkopfi looming. Olles kunstikooli Pallas asutaja ning sealne õppejõud ligi kakskümmend aastat, oli Starkopf Tartuga eriti tihedalt seotud. Tema looming nii ümarplastikas kui ka reljeefis on teostatud materjalides, mille valik on lai: puu, pronks, graniit, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.
20. sajandi teisest poolest väärib esiletoomist Voldemar Melliku, Ferdi Sannamehe ja Jaan Koorti looming. Aastatel 1950–1970 täienes skulptorite nimistu mitmekülgselt võimekate skulptoritega: Edgar Viies, Mare Mikof, Aime Kuulbusch-Mölder, Ülo Õun, Tamara Ditman jpt. Hiljem on lisandanud Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Hannes Starkopf, Mati Karmin, Paul Rodgers, Anna Daniela Saaliste, noorematest Jass Kaselaan ja Jevgeni Zolotko. Vähesel määral on skulptuurikogus esindatud ka Eesti keraamikute ja metallikunstnike tarbekunsti, põhiliselt aastatest 1950–1960.
Paraku on muuseumi ruumid piiratud suurusega ning hetkel ei ole Viltuses majas püsikollektsiooni, nii et enamik Tartmusi kollektsiooni tähtteoseid ei ole eksponeerimisel. Oleme eesmärgiks võtnud siiski kureerida vahetuvatest näitustest piisavalt mitmekülgse programmi, et alati oleks näitustel klassikalisi teoseid meie kogudest ja näiteid kaasaegsest Eesti kunstist.
Tutvu Tartmusi koguga MuISis
