Tartu Kunstimuuseumi muuseumikogu korralduse põhimõtted ja kogumispõhimõtted

2. Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest

2.1. Missioon

Tartu Kunstimuuseumi põhimäärusest lähtuvalt on TKMi põhiülesanne Eesti kultuuriloo seisukohalt olulise kunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

Eestis on kaks suurt riiklikku eesti kunsti kogu – Eesti Kunstimuuseumi  ja Tartu Kunstimuuseumi kogu.

TKMi rolliks on:

1. Olla juhtiv kunstiinstitutsioon Tartus ja Lõuna-Eestis
2. Koguda ja säilitada Tartu Kunstimuuseumisse akumuleerunud unikaalset kunstikogu
3. Arendada professionaalsel tasemel uurimus-, haridus- ja näitusetegevust
4. Olla adekvaatne koostööpartner EKMile ja teistele kunstiinstitutsioonidele ning mäluasutustele

TKMi eripära:

1. Omanäoline kunstikogu
2. Väiksemale muuseumile omane suurem dünaamilisus
3. Avatus eksperimentidele
4. Võimalus pöörata suuremat tähelepanu peavoolust kõrvalolevatele isikutele ja nähtustele
5. Toimetulek ekstreemsetes nullinvesteeringute olukorras

2.2. Muuseumi ajalugu

Kunstiühing “Pallas” unistas pea terve oma tegevusaja Tartusse kunstimuuseumi loomisest. Viimaks lükati 1938. aastal käima kampaania kunstiteoste kogumiseks, mis moodustavad nüüd muuseumi alusvara (133 tööd). Kuid ametlik asjaajamine venis – kaks päeva pärast seda, kui Nõukogude võimud olid ühingu juba sulgenud, asutati 17. novembril 1940 Koolivalitsuse juhataja Helene Johani ettepanekul Tartu Kunstimuuseum. Samal päeval avati ka aadressil Suurturg 6 (Raekoja plats) esimene näitus. Esimeseks direktoriks sai Voldemar Erm.

Esialgsele kogule lisandus peatselt muuseumide töö spetsialiseerumise eesmärgil Riikliku Etnograafia Muuseumi 20. sajandi kunsti osa ning erinevate asutuste ja organisatsioonide deposiidid. Juba 1941. aasta juuliks oli kogus üle 700 teose. Sõja ajal liikusid kogud erinevatesse hoonetesse ning said ühel korra hävitava pommitabamuse, mille tagajärjel kustutati nimekirjast 45 teost. Sõja järgselt anti muuseumi valdusse osa Valikraavi 14 hoonest, kuhu koliti aegamööda maale evakueeritud kogud ning kus avati peatselt ka nende juurdekasvu kajastav näitus. Järgmistel aastatel tehti keerulistest sündmustest tulenevalt mitmeid mälestusnäitusi (Johani, Liimand, Laigo, Kummits, Ormisson). 1949. aastal arvati kogudesse ka muuseumisse hoiule antud peremeheta varad, mistõttu oli kunstikogudes aasta lõpus 3097 teost. Aastas toimus 2-3 näitust ja külastatavus oli veidi üle 3000 inimese.

1951. aastal sunniti Voldemar Erm ja peavarahoidja Tuui Koort (tuli hiljem tagasi ja töötas samal positsioonil 1970. aastani) poliitilistel põhjustel lahkuma ning peale lühikest perioodi Nikolai Jasnetski juhtimisel sai 1952. aastal direktoriks Vaike Tiik. Samal aastal toimus muuseumis ka esimene tarbekunsti näitus ning aasta varem oli pandud alus tarbekunsti kogule. Järjest olulisemat rolli omandas kunsti tutvustavatel eesmärkidel mööda riiki rändavate näituste korraldamine. Enda kätte saadi hoonest veelgi rohkem pinda (kolmas korrus ja kelder), mille tulemusel suurenes ekspositsioon ja kasvas külastatavus (1955. aastal 21173 inimest). Alates 1954. aastast hakati regulaarselt korraldama teaduslikke konverentse ning peale esimest 1955. aastal ilmunud kataloogi tõusis järkjärgult ka koostatud trükiste arv. 1956. aastal toimus esimene elus oleva kunstniku isikunäitus – selleks oli Elmar Kits. Kümnendi jooksul alustatakse ERKI õpilastööde (esimene 1951) ja Tartu kunstinäitustega (esimene isetegevuslik 1952, esimene koostöös EKLi Tartu sektsiooniga 1955). Suure osa programmist moodustavad väljast poolt Eestit pärit külalisnäitused.

1951. aastal loodi muuseumi juurde vabariiklik kujutava kunsti kaugõppe kursus. Kümnendi algul ehitati olemasolevaid ruume ümber ning 1966. aastal lisandus garderoobi, lektooriumi ja näitustele viiva trepikojaga uus tiib. Külastatavus oli sisuliselt sama, mis kümme aastat varem (1965. aastal 21187 inimest). 1960ndatel võib märgata ka grupinäitustel eksponeeritavate kunstnike noorenemist (Allsalu, Malin ja Polli 1964; Kormašov ja Muuga 1965; Maran, Põldroos ja Subbi 1967). 1969. aastal toimunud Endel Kõksi näitusega hakkas langema kodumaalt põgenenud kunstnikke ümbritsev raudne saladuseloor. 1964. aastal ilmus ka esimene teaduslike töötajate artikleid koondav almanahh ning 1960ndatel avaldati kokku 29 kataloogi. 1965. aastal oli kunstikogudes 7169 teost, abikogudes 27590 üksust. Kümnendi jooksul ostis Kultuuriministeerium kogudesse uusi teoseid kõigilt muuseumis toimunud näitustelt. Perioodi lõpul rajati Anton Starkopfi majamuuseum, mille esimese ekspositsioonini jõuti kohtuvaidluste tõttu alles 1972. aastal. Starkopfi pärand on arvel eraldi koguna ning 1960ndatel pärandas muuseumile oma kogu ka Jaan Tassa. Lisaks põhiekspositsioonile koostati seal ka väiksemaid külalisnäituseid, kuid majamuuseumi külastatavus jäi enamikel aastatel paarituhande juurde.

1951. aastal loodi muuseumi teaduslik arhiiv ning hakati tagantjärgi koondama muuseumi tegevusega seotud materjale. Samal aastal sai peavarahoidjaks Taimo Kuusik. Järgmisel aastal alustas muuseumi filiaalina tegevust Eduard Kutsari majamuuseum Elvas (anti hiljem üle Tartumaa muuseumile, praeguseks suletud). 1972. aastal valmis muuseumi tornhoone, kus praeguseks paiknevad peamiselt erinevad kogud, ning hakati olemasoleva kinnistu taha projekteerima suurt tiibhoonet, mis jäi ehitusvõime puudumise tõttu ehitamata. 1976. aastal oli muuseumi koosseisus 35 töötajat, kunstikogudest 10993 teost ja abikogudes 49078 üksust. Kümnendi esimesel poolel lisandusid grupinäitustel taaskord uued nimed (skulptorid Kuld, Varik, Viies ja Õun 1972; maalijad Mudist, Pääsuke ja Siim 1976) ning kümnendi teisel poolel on nähtav selge tendents üha nooremate loojate kasuks. Statsionaarseid näitusi külastas 33076 inimest. Järgmisel aastal määrati muuseumi direktoriks Toivo Toomemets ning vähendati näituste pinda kogude arvelt.

1951. aastal sai direktori kohusetäitjaks Eha Ratnik ning 1983. aastal valitakse uueks direktoriks Mari Nõmmela. Kümnendi jooksul toimub märgatavalt rohkem nooremate kunstnike isikunäitusi (Õunapuu, Arrak, Kasemaa, Mudist, Kelomees, Kilk, Seppet, Suuman, jmt) ning uue joonena muuseumi programmis ka arhitektuuriga seotud näitusi. Samas koostati veel sellelgi ajal hulgaliselt väga publikumenukaid rändnäitusi. 1988. aastal saab muuseum enda valdusse vastselt restaureeritud nn „viltuse maja” (Raekoja plats 18). Seal avatakse Kivisilla pildigalerii, millest peaks esialgsete plaanide kohaselt saama peamiselt pind eest kunsti püsinäitustele. Peale Taimo Kuusiku lahkumist sai 1990. aastal peavarahoidjaks Tiiu Talvistu.

1951. aastal eraldas kultuuriministeerium muuseumile üle pika aja taaskord ostusummad. Kümnendi jooksul tegeleti väga suures ulatuses nõukogude võimude poolt seatud piirangutest tekkinud aukude lappimisega, kuid sai alguse ka traditsioon pöörata kõrgendatud tähelepanu Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajatele. Muuseumi osturahadele andis suure lisa Eesti Kultuurkapitali asutamine, mis nüüdseks on peamine ostude allikas. 1997. aastal pandi alus foto- ja videokogule, millesse on ajapikku kogunenud ka muid materjale ning mis kannab praeguseks kaasaegse kunsti kogu nimetust. Kümnendi olulisimateks annetusteks oli Johannes Saali pärand ning Aleksander ja Vanda Tassa kunstikogu. Esimese iseseisvuse taastamise järgse kataloogi ning lausa mõlemad muuseumi hooned enda alla haaranud suurnäituse au osaliseks sai 1993. aastal taaskord Elmar Kits. Tulenevalt muutunud aegadest külastab 1997. aastal aga näitusi ainult 7647 inimest. 1996. aastal sai muuseumi direktoriks Enriko Talvistu. Tulenevalt üha kehvenevast olukorrast muuseumi keldris, kus senini paiknes suurem osa kogudest, võeti 1999. aastal vastu otsus kõik Vallikraavi tänava ekspositsioonipinnad sulgeda – edaspidi toimusid näitused ainult Raekoja platsis. Hoiutingimuste puudumise tõttu anti tarbekunstikogust tekstiil ja nahkehistööd üle Eesti Tarbekunsti ja Disaini Muuseumile. Anton Strakopfi majamuuseum suleti külastajatele 1993. aastal suleti ning likvideeriti 1996. aastal. 1998. aastal luuakse muuseumipedagoogi ametikoht. 2000. aasta lõpuks oli muuseumi põhikogus 21636 teost.

1951. aastal avati näitustele ka Viltuse maja esimene korrus, mille muuseum oli enda kätte saanud 1999. aastal. 1999. aastal sai muuseumi direktori kohusetäitjaks Epp Preem, aasta hiljem valiti direktoriks Heiki Pärdi ning 2005. aastal Reet Mark. 2005. aastal sai peavarhoidjaks Mare Joonsalu. Süstemaatilisemalt on hakatud tegema suuri retrospektiivnäitusi, millega kaasnevad ka mahukad uurimuslikud kataloogid (Luts 2004, Saal 2006, Haamer 2008, Kõks 2012). Seejuures on üha tähtsamat rolli mänginud pagulaskunstnikud (näitus „Eesti kunst paguluses” koostööd EKMiga 2010/2011) ning nende arhiivid/pärandid (Luts, Kõks, Tops). Oluliseks verstapostiks oli kahtlemata ka mahuka kunstikool „Pallase” näituse ja monograafia koostamine 2009. aastal. Koos muuseumi esimese korruse avamisega sai alguse ka Tartu Ülikooli maaliosakonna lõputööde näituste traditsioon, mis kestab tänaseni. Lisaks on muuseumi näituseprogrammis üha selgemalt nähtav noorte kunstnike personaalnäituste osatähtsus. 2004. aastaks oli külastatavus tõusnud 15642 inimeseni.

Aastatel 2010–2013 tegi muuseum koostööd kaasaegse kunsti festivaliga ART IST KUKU NU UT ning valmisid menukad näitused. 2011. aastal toimus edukalt muuseumi ja Tartu Linnaraamatukogu ühishoone projektivõistlus, mille tulemusena aga uut hoonet siiski vist kunagi ei valmi. 2013. aastal sai muuseumi direktoriks Rael Artel. Sama aasta jooksul külastas muuseumi näitusi 24878 inimest. 2014. aastal on kogu suuruseks 44650 säilikut. Alates 2015. aasta märtsist kasutab TKM. enda esitlemiseks nimekuju Tartmus. 2017 sai muuseumi direktoriks Signe Kivi. 2018 kolis TKM välja Vallikraavi majast. Kunstikogud paigutati Raadile, ERMilt renditud ruumidesse, kontorid, raamatukogu, arhiiv ja konservaatorite ruumid leidsid asukoha rendipinnal Rüütli 21/23. 2020 sai muuseumi direktoriks Joanna Hoffmann.

2.3. Muuseumikogu ja abikogu

Maalikogu

Tartu Kunstimuuseumi maalikogu on suuruselt teine Eestis, sisaldades üle 4000 teose, millest suurem hulk on 20. sajandi eesti kunstist. Eesti 19. sajandi kunstist on muuseumikogus esindatud ühe olulisema rahvusliku ärkamisaja tegelase, Johann Köleri looming. Esiletõstmist väärib ka baltisakslaste kunstipärand, millest tähelepanuväärseim on Tartus tegutsenud naismaalikunstniku Julie Hagen-Schwarzi looming. Samuti leidub näiteid Vene ja Lääne-Euroopa kunstist.

Tartu Kunstimuuseumi maalikogus on oluline osa Pallase koolkonnaga seotud kunstnikel, tänu kellele Tartu Kunstimuuseum asutati. Pallaslastest on esindatud nii Nikolai Triigi, Konrad Mäe ja Ado Vabbe kui ka koolkonna hilisemate kunstnike looming, näiteks Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Karl Pärsimäe, Karin Lutsu, Elmar Kitse jpt teosed.

Pallaslaste kõrval on 20. sajandi kunstist esindatud ka Eesti Kunstnikkude Rühma liikmed – Märt Laarman, Arnold Akberg jt – ning teised kunstnikud, keda seostatakse enamasti Tallinnaga, näiteks Adamson-Eric ja Johannes Greenberg.

20. sajandi teisest poolest on hästi esindatud nn Tartu sõpruskonda kuulunud kunstnikud: Ülo Sooster (kes tõusis 1960. aastatel Moskva avangardi ideeliseks juhiks), Lembit Saarts, Kaja Kärner, Valve Janov, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Silvia Jõgever. Tallinnas hariduse saanud kunstnikest asetuvad nende kõrvale Olav Maran, Olev Subbi, Enn Põldroos, Jüri Arrak, Malle Leis, Kristiina Kaasik Andres Tolts, Jaan Elken jt. Uuemast Eesti maalikunstist on kogus Peeter Alliku, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu jt tööd. TKM kogub Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanute töid (Eda Lõhmus, Alar Tuul, Anna Hõbemäe jt), väliseesti kunstnike töid (Juhan Hennoste, Enn Erisalu, Ville Tops jt).

Graafikakogu

Tartu Kunstimuuseumi graafikakogu annab ülevaate Eesti 20. sajandi graafikakunstist, mille varasemast perioodist on rohkearvulisemalt esindatud näiteks Eduard Wiiralti, Hando Mugasto, Aino Bachi ja Ernst Kollomi looming. Eraldi saab esile tõsta Karin Lutsu pärandit, mis moodustab märkimisväärse osa nii graafika- kui ka joonistuskogust.

Kaasaegse rahvusliku graafikakunsti tõusuperioodil, 1960.–1970. aastatel, täienes kogu umbes 2000 graafilise lehe võrra. Nende seas on parimad Vive Tolli, Avo Keerendi, Alo Hoidre, Kaljo Põllu, Peeter Ulase, Herald Eelma, Ilmar Torni, Evi Tihemetsa, Silvi Liiva, Marju Mutsu, Vello Vinna, Enno Ootsingu, Naima Neidre, Marje Üksise, Kaisa Puustaku jt erinevais tehnikais loodud tööd.

Viimaseil aastail on kogu täienenud Eesti 20. sajandi avangardistide Raul Meele ja Leo Lapini lehtedega. Lisaks vanemate meistrite töödele on muuseum järjest enam omandanud ka noorema põlvkonna kunstnike teoseid, näiteks leidub kogus Eve Kase, Mall Nukke, Virge Jõekalda, Urmas Viigi, Ly Lestbergi töid.

Kuigi põhisuundumus on olnud Eesti graafika kogumine, on kollektsioonis ka Lääne-Euroopa ja baltisakslaste loomingut. Viimaste seas näiteks August Hageni, Karl August Senffi, Friedrich Schlateri, Louis Höflingeri, August Clara jt teosed. 1950. aastate algul täienes kogu ka Nõukogude Vene graafikute töödega, muu hulgas on esindatud Vene kunsti markantsemad näited – Natalia Gontšarova ja Mihhail Larionov.

Graafikakogu juurde kuulub Rändfond, kunagine rändnäituste kogu, mis loodi 1959. aastal eesmärgiga genereerida fond, mille baasil järjepidevalt koostada eelkõige nõukogude eesti kunsti paremikku tutvustavaid mobiilseid näitusi. Kogu täienes paralleelselt põhikogu täiendamisega, valdavalt TKM-i graafika põhikogusse ostetavate teoste dublikaatide arvelt. Hetkeseisuga koosneb rändnäituste kogu 20. sajandi teiste poole Eesti graafikast. Pärast Eesti taasiseseisvumist rändnäituste aktiivsus vaibus, kogu täiendamine lõppes 1993. aastal. 1950. aastal alustati kogu D loomist. Siia koondati dubletid, vigastatud graafikalehed ja joonistused. Kogu täienes 1982. aastani.

Joonistuskogu

Tartu Kunstimuuseumi joonistuskogu esimesed tööd omandati 1941. aastal ning praeguseks on kogus üle 4000 teose. Tinglikult võib need jagada kaheks – joonistused kui iseseisvad kunstiteosed ja joonistused kui esialgsed kavandid, lisaks veel arvukad aktikrokiid. Esindatud on kõikvõimalikud joonistusvahendid – süsi, pliiats, sangviin, seepia, tušš, viltpliiats, rasvakriit, samuti on joonistuskogus hulk kollaažitehnikas töid.

Kogu tuumiku moodustavad Eesti kunstnike tööd Teise maailmasõja eelsest perioodist ning 20. sajandi keskpaigast – näiteks on varasematest meistritest esindatud hästi Kristjan Raud peamiselt Kalevipoja-aineliste töödega, Nikolai Triik portreedega ning Ado Vabbe oma laiaulatusliku loominguga (sealhulgas „Parafraasid” ehk 1914. aastal valminud esimesed Eesti abstraktse kunsti näited). Eraldi saab esile tõsta Karin Lutsu pärandit, mis moodustab märkimisväärse osa nii graafika- kui joonistuskogust. Sõjajärgsest ajast annavad kõige parema pildi Ülo Soosteri joonistused. Ehkki joonistuskogu koosneb peamiselt Eesti kunstnike töödest, on esindatud ka baltisakslased – Johann Wilhelm Krause, August Matthias Hagen ja Julie Hagen-Schwarz, Carl Timoleon von Neff jt. Muuseum on järjepidevalt omandanud ka 20. sajandi teise poole ja nooremate põlvkondade kunstnike (Lauri Sillak, Marianne Männi) loomingut.

Skulptuurikogu

Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikogus on leidnud koha Eesti kultuuris olulised teosed alates 19. sajandist. Varasematest kunstnikest väärivad esiletõstmist rahvusromantilised skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg. Jõudsalt on esindatud Anton Starkopfi looming. Olles kunstikooli Pallas asutaja ning sealne õppejõud ligi kakskümmend aastat, oli Starkopf Tartuga eriti tihedalt seotud. Tema looming nii ümarplastikas kui ka reljeefis on teostatud materjalides, mille valik on lai: puu, pronks, graniit, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.

20. sajandi teisest poolest väärib esiletoomist Voldemar Melliku, Ferdi Sannamehe ja Jaan Koorti looming. Aastatel 1950–1970 täienes skulptorite nimistu mitmekülgselt võimekate skulptoritega: Edgar Viies, Mare Mikof, Aime Kuulbusch-Mölder, Ülo Õun, Tamara Ditman jpt. Hiljem on lisandanud Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Hannes Starkopf, Mati Karmin, Paul Rodgers, Anna Daniela Saaliste, noorematest Jass Kaselaan ja Jevgeni Zolotko. Vähesel määral on skulptuurikogus esindatud ka Eesti keraamikute ja metallikunstnike tarbekunsti, põhiliselt aastatest 1950–1960.

Anton Starkopfi kunstikogu.

Kunagi A. Starkopfi majamuuseumis paiknenud kogu. Kogu sisaldab A. Starkopfi skulptuure ja joonistusi. Skulptuuride hulka kuulub suur hulk Starkopfi tippteoseid, Lott, Leda, Uppuja, Kalaga naine jmt. ASMi skulptuur on paigutatud skulptuurikogu juurde, ASMi joonistus joonistuskogu juurde.

Kaasaegse kunsti kogu

Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu moodustati 1999. aastal. Üks varasemaid sellesse kuuluvaid teoseid on Jüri Arraku 1972. aasta performance’i „Suu” dokumentatsioon, mida võib pidada Eesti esimeseks ametlikult sanktsioneerituks tegevuskunsti teoseks. Performance’it esindavad ka Raoul Kurvitz, Tanel Saar, Margus Tiitsmaa ja Janno Bergmann.

1990. aastate videokunstist on omandatud mõned kõige märgilisemad teosed: Raivo Kelomehe „Mõõtmised”, Ene-Liis Semperi „Edasi-tagasi” ja vahest enim väljaspool kodumaad näidatud Eesti kunstniku teos – Kai Kaljo „Luuser”. Lähemast minevikust on tekkinud arvestatav kogu noorte naiskunstnike teoseid, näiteks Flo Kasearu, Tanja Muravskaja, Marge Monko, Anna-Stina Treumundi jt töid.

Fotokunsti esindavad lisaks eelpool mainituile ka De Studio, Peeter Laurits, Arne Maasik, Herkki Erich Merila, Mark Raidpere, Liina Siib, Andres Tali jt.

Peale foto ja video on kogus ka mitmesugustest muudest materjalidest teoseid (Johnson ja Johnson, Kiwa, Jevgeni Zolotko, Toomas Thetloff, Visible Solutions) ning keerukamaid tehnilisi lahendusi (Ando Keskküla, Liina Siib).

Eeldatavasti skandaalseimaks teoseks Tartu Kunstimuuseumis on Jaan Toomiku (kuri)kuulus installatsioon „16. mai – 2. juuni 1992”. Toomik on ka suurima hulga üksikteostega esindatud kunstnik uute meediate kogus.

Raamatukogu/arhiiv

Tartu Kunstimuuseumi raamatukogu on üks Lõuna-Eesti parimaid kunstikirjanduse varamuid. Sellesse kuulub üle 28 000 säiliku, mis moodustavad ülevaatliku kogu Eestis ilmunud kunstikirjandusest. Raamatukogus on laiaulatuslik, erinevaid kunstiajaloo perioode käsitlev valik, mille hulgast leiab kirjandust ka kunstiteooria ja museoloogia valdkonnast. Samuti on raamatukogus lai valik Eestis ilmunud kunstinäituste katalooge ja kultuurialast perioodikat. Tänu väliseestlaste annetustele on tekkinud ka arvestatav kogu nõukogude ajal Läänes välja antud kunstikirjandust.

Raamatukogust on võimalik laenutada kõigil huvilistel.

Kunstimuuseumi arhiiv jaguneb fotoarhiiviks ja arhiiviks. Esimene koosneb enam kui 28 000 eri aegadel pildistatud fotost, millest lõviosa on seotud Tartu Kunstimuuseumi ajaloo ja Eesti kunstiajaloo nurgakiviks oleva Pallasega.

Arhiivi mahukaim osa tegeleb muuseumi enda ajalooga. Lisaks sellele on eraldi kunstnike kohta käivate toimikute kogu. 2012. aastal sai muuseum enda valdusse Endel Kõksi isikuarhiivi, mis pakub uurijatele suurepärase võimaluse tutvuda väliseesti kunstieluga.

Dokumendiarhiivi kõrval on TKMil arhiivi kunstikogu. See koondab endasse kunstnike õppetöid ja visandeid.

TKMil on digiarhiiv. Siin säilitatakse museaalide olemasolevaid kõrgeima kvaliteediga digikujutisi. Kõik digikujutised on varustatud kirjetega.

2.4. Muuseumi struktuur toimemehhanismid

Muuseumis on järgmised struktuuriüksused (TKMi struktuuriüksuste põhimäärus):

1. haldus- ja arendusosakond, mille põhiülesanne on muuseumi igakülgne haldamine ja arendamine: eelarvestamis-, raamatupidamis-, personali- ja asjaajamistöö korraldamine, turundustöö, koostööprojektide algatamine ja läbiviimine, muuseumi kasutuses oleva riigivara haldamise, varade valve, infotehnoloogia haldamise ja arendamise ning muuseumi tööks vajalike materjalide hankimise korraldamine.
2. kogude osakond, mille põhiülesanne on muuseumikogu täiendamine, museaalide säilitamine, dokumenteerimine, kirjeldamine, digiteerimine, konserveerimine ja restaureerimine ning sellealane nõustamine, erialakirjanduse tellimine, vahetamine, säilitamine ja vahendamine ning erialastele infopäringutele vastamine, muuseumi dokumentatsiooni, eesti kunstnike isikuarhiivide ja kujutiste ning kohalikku kunstielu puudutava materjali arhiveerimine ja säilitamine ning kasutamise tagamine.
3. näituste osakond, mille põhiülesanne on kunsti vahendamine avalikkusele: näituseprogrammi kavandamine, näituste kureerimine, kohalike, üle-eestiliste ja rahvusvaheliste kunsti- ja koostööprojektide algatamine ja teostamine, haridusprogrammide väljatöötamine, korraldamine ja tutvustamine; trükiste kirjastamine. Näituste osakonna koosseisu kuulub hariduskeskus, mille ülesanne on haridusprogrammide, loengute, ekskursioonide ja teiste pedagoogiliste ürituste korraldamine ning õppematerjalide ettevalmistamine.

2.5. Muuseumi koostöövõrgustik

Eesti Kunstimuuseum. TKMil on EKMga pikaajaline koostöö eesti kunsti kogude uurimise, eksponeerimise ning tutvustamise alal. Toimub tööde laenutamine, korraldatakse ühisnäitusi, antakse välja mõlema muuseumi kogusid tutvustavaid katalooge. TKMi restauraatorid teevad koostööd restaureerimisprojektide raames.

Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Tartu Linnamuuseum. Võrumaa Muuseum, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Hiiumaa Muuseum, Narva Muuseum, Pärnu Muuseum jt. TKM teeb teiste kunstikogusid omavate muuseumidega koostööd kunstikogude uurimise ja eksponeerimise alal. Tartu Ülikooli Muuseumi restauraatoritega toimub tihe koostöö paberi restaureerimise küsimuste lahendamisel.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Kondase keskus Viljandis  ja teised kunstikogusid omavad institutsioonid. TKM teeb koostööd uurimise ja näituste vahetuse alal.

Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Kunstihoone, Pärnu Uue Kunsti Muuseum. TKM teeb koostööd informatsiooni ja näituste vahetuses nüüdiskunsti vallas.

Tartu Kunstimaja ja Tallinna Kunstihoone. Koostöö näituseprojektide raames.

Tartu linnavalitsus. TKM teeb linnavalitsusega koostööd ühiste kunstialaste projektide elluviimiseks Tartu linnas – M. Mikofi skulptuuri paigutamine linnaruumi, TKMi visuaalse identiteedi väljatöötamine, koostöö ühisturunduse vallas.

Eragaleriid, erakogujad. TKM teeb koostööd kunsti erakogujatega eelkõige kunstialase info vahetamise alal ning näituseprojektide raames.

Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Riia; Leedu Kunstimuuseum, Vilnius, TKM teeb koostööd välismaiste lähiregioonide kunstimuuseumidega eelkõige näituseprojektide raames.

Kunstimuuseumid jt kunstiinstitutsioonid ning eragaleriid välisriikides — vastastikune teoste laenutamine näitustele, kunsteoste reprode vastastikune laenutamine trükistesse, kunsti- ja muuseumiprofessionaalide vaheline infovahetus

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Lastekunstikool. TKM on üliõpilastele üheks museoloogia ja kunstiajaloo praktika baasiks, kus saadakse ülevaade kunstimuuseumi tööst ning tegevusest kunstikogudega. Muuseumi töötajad on omakorda seotud koolides toimuva õppetööga, diplomitööde retsenseerimistega.

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Ühingusse kuulub vähemalt üks TKMi töötaja. TKM teeb EKKÜga koostööd kogusid tutvustavate konverentside ja uurimisprojektide läbiviimisel.

Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM. 1946. aastal asutatud ICOM on suurim ülemaailmne muuseumide valdkonda ühendav ja museoloogia arengut edendav organisatsioon. ICOMi muuseumide eetikakoodeks on kõigi maailma muuseumide, sh TKMi üheks tegevust reguleerivaks alusdokumendiks. Enamiku ICOMi alakomiteede tegevus puudutab muuseumide kogude, kogumispoliitika ja -eetikaga seotud probleeme. Mitmed TKMi töötajad on ICOMi liikmed.

Eesti Muuseumiühing. Loodud 1988. aastal väärtustamaks kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumis.

Eesti Konservaatorite Ühing. Koondab erinevates muuseumides, arhiivides, raamatukogudes ja eraettevõtetes töötavaid konservaatoreid. TKMis töötavatele konservaatoritele loob ühing võimaluse laiemaks erialaseks kompetentsiks ja suhtluseks kolleegidega.

Ennistuskoda Kanut. Koostööpartner restaureerimis- ja digiteerimisalaste projektide läbiviimisel.

Kirjastus Lugemik on TKMi koostööpartner muuseumipoe tegevuses.

Tartu Ülikooli Multimeediakeskus, Salibar, Seri disain on TKMi partnerid reklaamialases tegevuses

2.6 Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

TKM juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kultuuriministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ning kehtivast põhimäärusest.

1. Seadused. Muuseumiseadus, arhiiviseadus, arhiivieeskiri, autoriõiguse seadus, avaliku teabe seadus, digitaalallkirja seadus, isikuandmete kaitse seadus, riigivaraseadus, raamatukogude seadused
2. Määrused. TKMi põhimäärus, muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord; museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord; muuseumide andmekogu põhimäärus.
3. Arengukavad ja juhendid. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Digitaalne kultuuripärand 2011–2016”, Rahvusarhiivi juhendid, ICOMi muuseumide eetikakoodeks, arengukava „21. sajandi Eesti muuseumid. Arengusuunad 2006–2015”
4. TKMi põhitegevust reguleerivad asutusesisesed dokumendid. TKMi põhimäärus, struktuuriüksuste põhimäärus, kogude korralduse eeskiri, kogudes liikumise kord, raamatukogu ja arhiivi kasutamise kord, kunstiteoste eksponeerimise nõuded ja kunstiteoste käsitlemise viisi, muuseumikogu täiendamise komisjoni statuut, kogudesse kuuluvate visuaalide kasutamisõiguse hinnakiri, töötajate kolleltiivleping, ametijuhendid, töökorralduse reeglid, turvalisuse tagamise kord, fondidest taotlemise kord

3. Kogumispõhimõtted

3.1. Kogumise eesmärk

Kogumise eesmärk tuleneb muuseumi missioonist, mis on Eesti kultuuriloo seisukohalt olulise kunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

3.2. Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude

lühianalüüs

Eestis on kaks kujutavat kunsti koguvat riiklikku muuseumit – Eesti Kunstimuuseum ja Tartu kunstimuuseum. Need on ka kaks kõige suuremat, olulisemat ja ülevaatlikumat kunstikollektsiooni Eestis.

Kunstikogud on veel Tallina Kunstihoones (1970.-1980. aastate eesti kunstis), Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (eesti ja välisautorite kaasaegne kunst), väiksemaid kollektsioone leidub erinevates maakonna muuseumites (enamasti selle paikkonnaga seotud kunstnike tööd), kunsti koguvad eraisikud.

Kuna kunst on peamiselt unikaalne, ei dubleeri ükski kollektsioon teist.

Tartu kunstimuuseum on juhtiv professionaalne kunstiinstitutsioon Lõuna-Eestis, kes teeb tihedat koostööd EKMga kogude täiendamise, säilitamise ja uurimise küsimustes. Toimub tihe tööde laenutamine.

3.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted.

1. Kogude täiendamisel teeb otsuseid 8-liikmeline muuseumikogu täiendamise komisjoni, mille koosseis on kinnitatud TKM direktori poolt. Muuseumikogu täiendamise komisjoni juhatab direktor, tööd korraldab peavarahoidja. Otsused sünnivad arutelus, vajadusel kasutatakse väliskonsultantide abi.
2. Ettepanekuid on õigus teha kõigil muuseumitöötajatel.
3. TKM omandab oma kogusse töid Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti Sihtkapitali poolt eraldatud stipendiumide abil.
4. TKM kogu täieneb annetuste teel.
5. Kõik muuseumikogu täiendamise otsused peavad olema kaalutletud ja põhjendatud, vastama kogumispoliitika põhimõtetele.
6. TKM keskendub professionaalsele kunstile, ei kogu harrastuskunsti.
7. Muuseum keeldub annetuse, kingituse, pärandi või teise muuseumi tervikkogu museaalina arvele võtmisest, kui see ei vasta muuseumi arengukavale või kogumispoliitikale.
8. Muuseum ei võta museaalina arvele annetust, kingitust või pärandit, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega.
9. Muuseum ei võta museaalina arvele võtta asja, mille säilitamiseks, eksponeerimiseks või mille üle arvestuse pidamiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused.
10. Väldib tiražeeritud kunstiteoste ostmist, kui need on juba omandanud EKM-i poolt, see tähendab tehakse koostööd EKM-i muuseumikogu täiendamise komisjoniga.

3.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid.

Tartu Kunstimuuseumi tulmed jagunevad:

1. Eesti kunstiklassika
2. Eesti kaasaegne kunst
3. Väliskunst

Eesti kunsti kogumisel lähtutakse:

1. Autori professionaalsus
2. Teose seisund ja kasutamisvõimalused
3. Teose iseloomulikkus omas ajas
4. Teose olulisus kunstniku loomingus

Väliskunsti kogumisel lähtutakse

1. Valikutest, mis täiendavad ekspositsiooni seisukohalt eesti kaasaegse kunsti arengut
2. Eelistatud on Eesti lähiregioonide näited
3. Omandatakse teoseid, mis on loodud ekstra TKMi näitustele

3. 5. Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadused.

3.5.1. Hetkeseis.

Muuseumikogu koosneb kunstiteostest – maal, graafika, joonistus, akvarell, skulptuur, foto, video, installatsioon. Kogud asuvad ERMi hoidlates Raadil. Maal ja paberalusel tööd asuvad ERMi uues hoones, Muuseumi tee 2, kus on tagatud head hoiutingimused. Skulptuur ja installatsioon asuvad Raadi mõisa vanades hoonetes, kus hoiutingimused ei ole head, siin on ruumipuudus ja probleemid niiskusega.

Abikogu moodustavad raamatukogu, arhiiv, fotokogu, digiarhiiv, mis asuvad Rüütli 21/23

Töid eksponeeritakse näituste Raekoja plats 18. Aastas toimub keskmiselt 15 näitust

Kogud on õppebaasiks TÜ maali ja kunstiajaloo üliõpilastele, Tartu kõrgema Kunstikooli õpilastele, EKA tudengitele.

Kogud on uurimisbaasiks kunstiajaloolastele.

Aastas laenutatakse töid teiste muuseumite või galeriide näitustele u 35-40 aktiga.

Viimaste aastate Tartu Kunstimuuseumi töötajate olulisemad uurimused:

Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Giid-töövihik. 2014. Eesti keeles. Autorid: Marika Agu, Rael Artel, Mare Joonsalu, Hanna-Liis Kont. Koostaja: Rael Artel.

Marge Monko. Kuidas kanda punast? 2013. Eesti keeles. Koostaja: Rael Artel.

Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal. Between the Forest and the Sea. Estonian Landscape Painting. 2013. Eesti ja inglise keeles. Koostajad: Reeli Kõiv ja Tõnis Tatar.

Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga. Endel Kõks. With Courage, Freedom and Joy. 2013. Koostaja: Tiiu Talvistu. Eesti ja inglise keeles.

Inimene poolsajandis. Man in Half a Century. Eesti kunsti ülevaatenäitus 1958-2009. 2011. Kataloog. Eesti ja inglise keeles. Koostaja: Reeli Kõiv.

PALLAS. 2010. Album. Eesti ja inglise keeles. Autorid: Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu.

Noorte Kujurite Ühing Vikerla 1917–1918. 2008. Kataloog. Eesti ja inglise keeles. Autor: Reet Mark.

Eerik Haamer. 2008. Kataloog. Eesti ja inglise keeles. Väljaandjad Tartu Kunstimuuseum koostöös Eesti Kunstimuuseumiga. Autor: Reeli Kõiv.

Johannes Saal – Elu metamorfoosid. Johannes Saal – Metamorphoses of Life. Kataloog. 2007. Eesti ja inglise keeles. Koostaja: Tiiu Talvistu.

Alfred Kongo 1906–1990. Kataloog. 2006. Koostajad: Juta Kivimäe ja Reet Pulk-Piatkowska.

Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused. Karin Luts. Conflicts and Confessions. Kataloog-monograafia. 2005. Eesti ja inglise keeles. Autorid: Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu. Koostaja: Tiiu Talvistu.

Tartu Kunstimuuseumi kroonika 1990-2005. 2005. Eesti keeles. Koostajad: Ene Asu-Õunas, Reeli Kõiv, Reet Pulk-Piatkowska, Tiiu Talvistu.

Ekspressionism eesti kunstis 1900-1930. Expressionismus v estonském uměni / in der estnischen kunst / in Estonian Art. 2005. Tšehhi, saksa ja inglise keeles. Koostajad Hana Jirmusová (Egon Schiele Kunstikeskus, Český Krumlov) ja Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseum). Autorid: Gustav Erhart, Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu.

Julie Hagen-Schwartz. Eesti esimene naiskunstnik. 2018. Koostaja Merli-Triin Eiskop

Pallas 100. 2019. Koostajad/toimetajad Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont

Lilly Walther. 2022. Koostaja Nele Ambos.

TKMi osalusega on välja antud Pintsliga tõmmatud Eesti; Eesti kunstnikud Põhjamaades;  Konrad Mägi. Kunstnik, looming, aeg; Eesti kunsti ajalugu; Johannes Uiga Pühajärve maalija; Ülo Sooster.  jt).

3.5.2. Täiendamisvajadus eesti kunstiklassika osas.

TKM täiendab muuseumikogu eesti kunstiklassika osas episoodiliselt, kuna taolist kunsti liigub vähe ja selle hind on nii kõrge, et muuseumil ei ole selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Erandjuhtudel (Ülo Soosteri tööde omandamine), oleme taotlenud kultuuriministeeriumist või Eesti kultuurkapitalilt lisavahendeid.

Valmis kunstiteoste kõrval peab TKM oluliseks eeltööde omandamist, sest see annab olulist informatsiooni kunstniku töömeetoditest ja tema loomingulisest kujunemisest.

3.5.3. Täiendamisvajadus eesti kaasaegse kunsti osas.

TKMi prioriteet kogumisel on eesti kaasaegne kunst. Suuremate installatsioonide hoiustamiseks puudub siiski hoiupind.

Eesti kaasaegse kunsti kogumisvajadusel on kolm suunda:

1960. Varasemate perioodide (1960. – 1970. aastad) täiendamine originaalteoste või dokumentaalmaterjaliga (video- ja fotodokumendid performance’itest, meediakunstist, sotsiaalsetest kunstiprojektidest, valgus- ja helikunstist jms.)

1960. Noorte professionaalsete kunstnike loomingu kogumine: noored kunstnikud, kes on silma paistnud erinevatel näitustel, saavutanud rahvusvahelist tunnustust (biennaalid, triennaalid, näitused, auhinnad) ning kelle looming järgib kaasaegse kunsti uusimaid arengusuundi ja on iseloomulik omas ajas.

1960. Juba kogus esindatud kunstnike loomingu järjepidevuse hoidmine: kogus peaksid olema esindatud olulised näited kunstniku loomingust läbi tema loomeperioodi. Siinkohal arvestatakse uue teose omandamisel selle märgilisust nii kunstniku juba kogusse kuuluva loomingu kui üldiste kaasaegse kunsti arengute taustal.

3.5.4. Täiendamisvajadus väliskunsti osas.

1. TKM kogub väliskunsti episoodiliselt, peamiselt eesti kunstiga ajalooliselt seotud väliskunsti. Nt Ülo Soosteriga seotud vene kunstnike töid
2. TKM kogub kõrge kunstiväärtusega lähinaabrite teoseid (nt Matti Miliuse kogust, TKMi näitusel esinenud kunstnike töid))

3.5.5. Täiendamisvajadus arhiivimaterjali osas

1. TKM kogub eesti kunstnike, kunstiasutuste ja -näitustega ja -sündmustega seotud materjale
2. TKM kogub TKMi näitustega seotud materjale

3.6. Muuseumi täiendamise protseduurid

Muuseumikogu täiendamise eest vastutab muuseumikogu täiendamise komisjon. Komisjoni koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga. Komisjoni tegevust reguleerib Muuseumikogu täiendamise komisjoni statuut.

Vastavalt uurimisteemadele, näitustele ning kogude täiendamise vajadusele teevad ettepanekuid kõik komisjoni liikmed, ettepanekuid võivad teha ka teised muuseumi töötajad.

Museaali dokumenteerimiseks vajalik informatsioon saadakse autorilt/üleandjalt, kirjandusest, kataloogidest jne.

Teose komisjonile esitaja paneb kirja teose kohta käiva esmase informatsiooni: teose omanik, autor, pealkiri, valmistamise andmed (dateering, materjal, tehnika, mõõdud), asjasse puutuv legend, sisuline väärtus, sõnastab muuseumikogu täiendamise komisjoni hinnangu; korraldab vajadusel pildistamise

TKMi muuseumikogu täiendamise komisjon hindab muuseumile pakutavate materjalide väärtust ning sobivust kogusse.

Erandjuhtudel kasutatakse välisekspertide ja erispetsialistide abi. Suuremate tervikkogude laekumise korral määratakse materjalide läbitöötamiseks töögrupp, vajadusel kasutatakse ajutist lisatööjõudu.

Esmane info talletatakse peavarahoidja poolt MuISi eelregistreerimislehel. Pärast eseme vastuvõtmist muuseumisse ( pärast muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli ja vastuvõtuakti loomist), kannab peavarahoidja eseme üle vastava kogu hoidjale, kes vastavalt muuseumiseadusele korraldab esmalt museaali I etapi kirjeldamise ja digiteerimise ja hiljem II etapi kirjelduse. Museaali märgistamise, pakendamise, kogusse paigutamise ja kohakataloogi märkimise eest vastutab koguhoidja.

Enne esemete paigutamist kogusse kontrollib neid restauraator.

Suuremate tulmete puhul kasutab muuseum võimalusel lisatööjõudu.

3.7. Juurdekasvuvõimaluste analüüs

TKMs puudub juurdekasvuruum suurtele objektidele, skulptuurile ja installatsioonile. Praegusest paremaid tingimusi vajab TKM tööde puhastamiseks, konserveerimiseks, raamimiseks ja digiteerimiseks. Täiesti puuduvad paberi konservaatori ruumid.

3.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Muuseumikogu analüüs ja hindamine toimub inventuuride käigus. Inventuurid toimuvad igas kogus regulaarselt iga 5 aasta järel, inventuuride graafiku alusel. Inventuuri käigus antakse hinnang teose seisukorrale. Kuna enamik museaale on TKMi jõudnud muuseumikogu täiendamise komisjoni (varem ostukomisjoni, nõukogudeaegse kultuuriministeeriumi kunstide osakonna komisjoni, kunstifondi komisjoni jne) otsuse tulemusena, puudub TKMis vajadus teoseid regulaarselt nende väärtuse põhjal muuseumikogust välja arvata.

3.9. Museaalide väljaarvamine

Museaalide kogust väljaarvamise osas lähtub TKM kehtivast muuseumiseadusest. TKM teeb kultuuriministeeriumile ettepaneku välja arvata museaal TKMi kogust juhul, kui museaal:

1. on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastad
2. on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus;
3. antakse muuseumiseaduse alusel üle teisele muuseumile, raamatukogule või arhiivile;
4. on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile.

4. Muuseumikogu dokumenteerimine

4.1. Dokumenteerimismeetod

Muuseumi kogude dokumenteerimine on arvutipõhine (MuIS, MuIS 2). Aastani 2011 on tööd kirjeldatud ka vanades tulme- ja inventariraamatus. Praegusel hetkel tegeletakse museaalide kirjeldamise I etapi lõpetamise ja sisestamata kogude retrospektiivse sisestusega

Igal kunstikogul on oma kohakataloog.

4.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja säilitamine

Vastuvõtuaktid, väljaandeaktid, väljaarvamisaktid, muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollid, tagastamisaktid, inventuuriaktid luuakse ja säilitatakse MuISi keskkonnas. Arvestusdokumentatsioon on muuseumisiseseks kasutamiseks.  Juurdepääsuõiguste üle otsustab lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest vastutav töötaja.

4.3. Dokumenteeritatavad tegevused, rollid ja vastutus

Teose müügi- ja autorilepingud – koostab peavarahoidja, allkirjastab juhatuse liige

Vastuvõtuakt – koostab peavarahoidja

Ajutise laenutamise akt – koostab koguhoidja või peavarahoidja

Ajutiseks kasutamiseks andmise leping – koostab peavarahoidja, allkirjastab juhatuse liige

Muuseumist väljaarvamise aktid – koostab peavarahoidja, kinnitab direktor.

Ajutise kasutamise akt – sõlmib kuraator või näituste kordinaator

Näitusele toodud asjade tagastamise akt – sõlmib kuraator või näituste kordinaator

4.3.1. Objektide vastuvõtt

1. Museaalina arvelevõtt

Teose esitamiseks muuseumikogu täiendamise komisjonile vormistatakse peavarahoidja, koguhoidja või  ettepaneku tegija poolt eelregistreerimisleht. Registreerimislehe koostaja märgib registreerimislehele ja selle kaudu võimalusel museaali kirjelduse lehele museaali kirjeldamise 1. etapis nõutud andmed, kuid mitte vähem kui pealkiri/nimetus, autor, dateering, seisund, tehnika, materjal ja mõõdud. Otsus teose omandamise kohta kantakse läbi muuseumikogu täiendamise protokollist. Protokolli kantakse hinnang, miks teos on otsustatud muuseumisse vastu võtta.

Objektidele museaali staatuse andmiseks koostatakse vastuvõtuakt, mille kinnitab peavarahoidja. Peavarahoidja märgib vastuvõtuaktile:

• andmed üleandja kohta;
• hankeviisi; ostude puhul ka ostuhinna;
• museaali tulmenumbri, mis koosneb muuseumi nime lühendist, juurdekasvunumbrist, kogu tähisest ja kogu numbrist;
• museaalide asukoha vähemalt ruumi täpsusega;

Ostu korral autorilt sõlmitakse autori-müügileping. Ostu korral omanikult (kes ei ole autor) sõlmitakse ostu-müügileping. Annetuse korral koostatakse vastuvõtuakt.

Museaali teaduslikku inventeerimist teostab koguhoidja, kasutades MuISi võimalusi ja lähtudes museaali kirjeldamise juhendist. Kirjeldamise käigus dokumenteeritakse museaal oma füüsiliste ja sisuliste tunnustega, eesmärgiga muuta muuseumi kogud analüüsitavaks ja uuritavaks.

1. Asja muuseumisse hoiulevõtmine

Teose hoiulevõtmisel näitusele  koostab näituse kuraator registreerimislehe ning võtab sellega teose ajutiselt hoiule. Registreerimisleht on üleandja põhine ehk iga üleandjaga tehakse eraldi dokument. Registreerimislehel on minimaalselt järgmised andmed:

• üleandja andmed, asutuse puhul ka kontaktisik;
• sihtkoht ehk näitus ja selle asukoht (näituse profiil on eelnevalt MuISis kuraatori poolt koostatud)
• teoste seisund
• teoste üldandmed: nimetus/pealkiri, autor, dateering, tehnika, materjal, mõõdud.

Hoiulevõetud teoseid ei võeta arvele museaalidena ja ei arvata muuseumikogusse.

Teose hoiulevõtmisel hoiustamiseks (varem depositsioonide kogu, kus hoiti eraisikute varasid) sõlmitakse leping, mis määrab ära hoiulevõtmise tingimused, hoiustamise tasu ja TKMi õiguse teost näitustel eksponeerida või reprodutseerida oma väljaannetes. Lepingu lisas tuuakse ära hoiule võetud tööde nimestik

Ruumipuudusel võetakse eraisikute varasid TKMi hoiule vaid erandjuhul (kui on tegemist suure kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega ja selle hoiule mittevõtmine võib olla teosele ohuks).

4.3.2.Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine

1. Muuseumiväline

Muuseumiväliseks kasutamiseks laenutatakse museaale eelkõige teistele muuseumidele. Erandjuhul võidakse museaale laenata ka teisele juriidilisele isikule, kes suudab tagada museaali säilimise ja turvalisuse. Museaali laenutamise otsuse langetab peavarahoidja koostöös koguhoidjate ja konservaatoritega.

Muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid esitavad taotluse MuISis

Muisiga mitteühinenud muuseumid ja muud juriidilised isikud esitavad vabas vormis taotluse-garantiikirja TKMi direktori nimele, kus on kirjas laenutuse eesmärk, tähtaeg, museaalide loetelu ning garantii säilivusele ja turvalisusele.

Taotluse põhjal vormistatakse väljaandeakt, mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja.

Juhul, kui vastuvõtja ei ole teine riigimuuseum, on TKMl õigus koostada koos väljaandeaktiga ajutiseks kasutamiseks andmise leping, mis sätestab laenutamise tingimused, kohustused ja õigused ning lepingu lisas deponeeritud kunstiteoste eksponeerimise nõuded ja kunstiteoste käsitlemise viisi.

Museaali tagastamisel vormistatakse see MuIS-is tagastatuks, paberkandjal väljaandeaktile tehakse märge: Tagastatud, kuupäev, poolte allkirjad

1. b) Muuseumisisene

Muuseumisiseselt laenutatakse museaale näitustele, pildistamiseks, konserveerimiseks.

Muuseumisisese kasutamise puhul koostab koguhoidja MuISis muuseumisisese kasutamise akti.

Pildistamise, konserveerimise ja raamimise korral, mis toimub kogude juures, tööde liikumist ei dokumenteerita.

Tööde liikumise kohta omas majas peavad arvet koguhoidjad

4.3.3. Inventuur

Inventuure teostatakse regulaarselt – iga põhikogusse kuuluv museaal saab üle kontrollitud kord 5 aasta jooksul. Inventuurid toimuvad kogupõhiselt. Inventuuride läbiviimise kava ning inventuurikomisjoni koosseis kinnitatakse muuseumi peadirektori käskkirjaga.

Inventuuri käigus kontrollitakse:

• museaali olemasolu
• museaali seisundit
• museaali asukohta

Inventuuriakti allkirjastavad inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed ning kinnitab muuseumi direktor.

4.3.4. Säilitusprotseduurid

Muuseumi kogude eest vastutavad koguhoidjad, nende ülesandeks on jälgida kogu korrashoidu (paigutada uued esemed riiulitele või mappidesse, jälgida, et tööd oleksid korras ka pärast uurijatele tutvustamist, jälgida, et tööd saaksid õigele kohale pärast väljalaenutamist, pidada korras kohakataloogi, tagada esemete ja ruumide puhtust, teatada koheselt igast avariist, teatada muutustest objektidel)

Muuseumikogu põhjalik korraline ülevaatus toimub inventuuride käigus, muutused dokumenteeritakse koos inventuuriaktidega.

Konserveerimistööd pannakse kirja konserveerimispäevikutesse ja dokumenteeritakse MuISis.

4.3.5. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiule võetud asjade tagastamine

Museaali väljaarvamine muuseumikogust toimub vastavalt muuseumiseaduses kehtestatud korrale.

Väljaarvamisaktid säilitatakse muuseumi dokumentide arhiivis alalise tähtajaga.

Museaali unikaalset numbrit ei võeta uuesti kasutusele.

Muuseum säilitab muuseumist välja arvatud museaali dokumentatsiooni . Dokumentatsioonile lisatakse museaali kogust väljaarvamise põhjused ja ametlik kinnitus väljaarvamise kohta.

Objekti üleandmisel teisele muuseumile antakse üle ka koopiad museaali puudutavast dokumentatsioonist

Hoiule võetud asi tagastatakse omanikule tagastamisaktiga.

4.4.Retrospektiivne dokumenteerimine

Museaalide retrospektiivsel sisestamisel ja inventeerimisel infosüsteemis MuIS lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist.

Toimub põhikogu kirjeldamise I etapi lõpetamine

Käsil on abikogude retrospektiivne sisestamine

5. Muuseumikogu kasutamine

5.1. Rollid ja vastutus

Muuseumikogu kasutamise eest vastutavad:

1. peavarahoidja – vastutab muuseumist välja laenutatavaid museaale puudutava dokumentatsiooni korrashoiu eest, laenutustingimuste kontrolli eest, museaalide tagastamise üle peetava kontrolli eest.
2. koguhoidjad, konservaatorid – vastutavad välja laenutavate museaalide korrashoiu eest, laenutustingimuste kontrolli eest, museaalide tagastamise üle peetava kontrolli eest.

5.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon

Museaalide kasutamiseks andmine toimub TKMi kogude korralduse eeskirja alusel ning jaguneb:

1. muuseumisiseseks museaalide väljaandmiseks näitustele, digiteerimiseks, konserveerimiseks. Näituste puhul esitab näituse kuraator taotluse MuISis, mille põhjal koostab koguhoidja muuseumisisese kasutamise akti. Konserveerimiseks või digiteerimiseks andmise puhul koostab koguhoidja muuseumisisese kasutamise akti.
2. muuseumiväliseks museaalide väljaandmiseks – toimub laenutaja taotluse alusel. MuISiga ühinenud muuseumid esitavad taotluse MuISi keskkonnas, mille alusel peavarahoidja koostab väljaandeakti. Kui laenutajaks on MuISi-väline asutus, koostab peavarahoidja väljaandeakti ja vajadusel koos väljaandeaktiga deponeerimislepingu, mis sätestab laenutamise tingimused, kohustused ja õigused.

Museaalide laenutamisel korraldab transpordi museaalide vastuvõtja, kooskõlastades transporditingimused TKMiga. Museaalide pakkimine väljalaenutamiseks toimub TKMi koguhoidjate ja konservaatorite kontrolli all.

Uurijate teenindamine toimub TKMis kohapeal, museaale uurimiseks TKMist välja ei anta. Uurija esitab TKMile ametliku taotluse, mis sätestab uurimisteema ning nimetab uuritavad museaalid.

5.3. Teenuste loetelu ja nendega seotud piirangud

TKM kogudega on võimalik tutvuda kõigil soovijatel

Museaalidest on võimalik tellida digikoopiaid ja -kujutisi. Tasumine toimub vastavalt TKMis kehtivale hinnakirjale, mis on koostatud vastavalt muuseumiseaduses sätestatule.

5.4. Digiteerimispoliitika

TKMi digiteerimispoliitika lähtub muuseumiseaduse määrusest, mille järgi museaal tuleb MuISis varustada digikujutisega. Sellest tulenevalt on TKMis koostatud digiteerimisplaan.

Kõik digikujutised sisestatakse infosüsteemi MuIS, digikujutiste suuremad resolutsioonid säilitatakse TKMi digiarhiivis

Digiteerimiseks kasutab TKM lisatööjõudu

6. Säilitamine

 6.1. Rollid ja vastutus

Museaalide ja arhivaalide säilimise eest vastutavad kogude osakonna töötajad. Töötajate täpsemad ülesanded ja vastutus on määratletud ametijuhendites

Kogude museaalide seisukorda, samuti hoidlaruumide seisukorda jälgivad pidevalt koguhoidjad, kes tekkinud probleemidest informeerivad peavarahoidjat ja konservaatoreid.

TKMs on maali restaureerimise spetsialist, paberi ja muude materjalide puhul kasutatakse spetsialistide abi Ennistuskojast Kanut, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum

6.2.Säilitustingimused

TKM hoiab maale ja paberalusel töid ERMi kaasaegsetes hoiuruumides, kus on head hoiutingimused.

Skulptuure ja installatsioone hoiab TKM Raadi mõisa vanades kõrvalhoonetes, kus on suuri probleeme niiskusega. Suuremate taieste hoidmiseks vajaks TKM juba lisaruume.

6.3. Säilitustingimuste tagamine

Vastavalt aastaajale toimub vanades mõisahoonetes kas õhu niisutamine või kuivatamine

Hoiustamisel grupeeritakse ja paigutatakse museaalid kas materjalide või vormistuse järgi (riputatavad tööd, horisontaalselt paigutatavad tööd, tööd riiulitel või sahtlites). Teoste hoiustamisel ja pakendamisel kasutatakse arhiivipüsivaid ja objekte mittekahjustavaid materjale. Tulmed  kontrollitakse ja korrastatakse enne hoiustamist.

Kõige raskem on tagada normaalseid säilitustingimusi näitusesaalides, kuna majja, Raekoja plats 14, ei ole võimalik paigaldada häid tulemusi tagavaid kliimaseadmeid.

Muuseumikogu seisundi jälgimisel on oluline koht konservaatoritel, kes professionaali pilguga jälgivad võimalikke muutusi kunstiesemetel ja tegelevad operatiivselt nende korrastamisega, ning tehtud tööde dokumenteerimisega.

6.4. Turvalisus

Hoidlate kasutamise sätestab TKMi hoidlates liikumise kord. Kõrvaliste isikute hoidlates viibimine ei ole lubatud. Sissepääs hoidlaruumidesse on autoriseeritud ning seda on õigus korraldada peavarahoidjal.

6.5. Ohuplaani ja/või hädaolukorra lahendamise kava koostamise ja rakendamise kord

TKMil on olemas ohuplaan, mis vaadatakse üle kord aastas. Töötajaid koolitatakse hädaolukorras käitumise osas kord aastas. Muuseumi töötajad saavad ohuplaaniga tutvuda ohuplaani eest vastutava töötaja kaudu.