Graafikakogu
Tartu Kunstimuuseumi graafikakogu annab ülevaate Eesti 20. sajandi graafikakunstist, mille varasemast perioodist on rohkearvulisemalt esindatud näiteks Eduard Wiiralti, Hando Mugasto, Aino Bachi ja Ernst Kollomi looming. Eraldi saab esile tõsta Karin Lutsu pärandit, mis moodustab märkimisväärse osa nii graafika- kui ka joonistuskogust.
Kaasaegse rahvusliku graafikakunsti tõusuperioodil, 1960.–1970. aastatel, täienes kogu umbes 2000 graafilise lehe võrra. Nende seas on parimad Vive Tolli, Avo Keerendi, Alo Hoidre, Kaljo Põllu, Peeter Ulase, Herald Eelma, Ilmar Torni, Evi Tihemetsa, Silvi Liiva, Marju Mutsu, Vello Vinna, Enno Ootsingu, Naima Neidre, Marje Üksise, Kaisa Puustaku jt erinevais tehnikais loodud tööd.
Viimaseil aastail on kogu täienenud Eesti 20. sajandi avangardistide Raul Meele ja Leo Lapini lehtedega. Lisaks vanemate meistrite töödele on muuseum järjest enam omandanud ka noorema põlvkonna kunstnike teoseid, näiteks leidub kogus Eve Kase, Mall Nukke, Virge Jõekalda, Urmas Viigi, Ly Lestbergi töid.
Kuigi põhisuundumus on olnud Eesti graafika kogumine, on kollektsioonis ka Lääne-Euroopa ja baltisakslaste loomingut. Viimaste seas näiteks August Hageni, Karl August Senffi, Friedrich Schlateri, Louis Höflingeri, August Clara jt teosed. 1950. aastate algul täienes kogu ka Nõukogude Vene graafikute töödega, muu hulgas on esindatud Vene kunsti markantsemad näited – Natalia Gontšarova ja Mihhail Larionov.
Paraku on muuseumi ruumid piiratud suurusega ning hetkel ei ole Viltuses majas püsikollektsiooni, nii et enamik Tartmusi kollektsiooni tähtteoseid ei ole eksponeerimisel. Oleme eesmärgiks võtnud siiski kureerida vahetuvatest näitustest piisavalt mitmekülgse programmi, et alati oleks näitustel klassikalisi teoseid meie kogudest ja näiteid kaasaegsest Eesti kunstist.
Tutvu Tartmusi koguga MuISis
