Neljapäeval 12. detsembril algusega kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis Ülo Soosteri uurimusliku kogumik-raamatu esitlus.
Vestlusringi modereerib Tartu Kunstimuuseumi juhatuse liige Joanna Hoffmann, vestlusest võtavad osa raamatu koostajad ja tekstide autorid Liisa Kaljula ja Elnara Taidre, Tartu Kunstimuuseumi graafika- ja joonistuskogu hoidja Kadri Mägi ning raamatu tekstide tõlkija Peeter Talvistu.
Esitlusel tutvustatakse Eesti Kunstimuuseumi kirjastatud uut raamatut „Ülo Sooster“. Tegemist ei ole üksnes näitusekataloogiga, vaid mahuka ja põhjaliku väljaandega, mis avab Ülo Soosteri loomingu mitmekülgsust nii ajaloolises kui ka kaasaegses kontekstis. Artiklite autorid pakuvad uusi teadmisi ja tõlgendusi, aidates paremini mõista Soosteri loomingulist pärandit.
Üritus on eesti keeles, osalemiseks on tarvis soetada näitusepilet.
Raamatuesitluse raames on võimalik soetada raamat ka muuseumipoest.
Raamatututvustus
Raamat „Ülo Sooster“ on ajendatud kunstniku 100. sünniaastapäevast, kuid on oma ambitsioonilt ja lähenemiselt palju enamat kui juubelinäituse kataloog. See täiendab, avardab ja kaasajastab Eesti 20. sajandi teise poole kunsti suurkuju senist retseptsiooni, pakkudes tema loomingule uusi vaatenurki ning tuues kunstiteaduslikku käibesse seni vähemtuntud materjali. Ülo Soosteri isiksus ja pärand on erandlikud meie kunstiloos, sest olles osa eesti kunstist, töötas ta suurema osa oma elust hoopis Moskvas ning kujundas ja mõjutas sealset uuendusmeelset mitteametlikku kunsti. Kuna aga tänu Soosteri perekonna lahkele soovile jõudis enamus kunstniku teostest Eestisse, siis ta pärandist sai näituste ja publikatsioonide kaudu aktiivne mõjufaktor hilisemas Eesti kunsti arengus.
Käesolev uurimuslik kogumik-raamat esitleb Soosterit kui entsüklopeediliste huvidega isikupärast autorit, kes Hiiumaa loodusest pärit motiividest ja tervest reast inspiratsiooniallikatest sünteesis loomingulise omamaailma. Uut lähenemist võib siduda kunsti dekoloniseerimise suunaga, on ju Soosteri senised käsitlused rõhutanud eelkõige tema rolli kas Lääne sürrealismikeskuste järgija või Moskva mitteametliku kunsti esindajana, praegused uurijad vaatlevad teda aga pigem kui unikaalset ja Eesti juurte ja traditsioonidega seotud kunstnikku. Soosteri viimane suurem kataloog ilmus 2001. aastal ning on muutunud bibliograafiliseks harulduseks.
Raamat on üles ehitatud fragmentaariumi põhimõttel, milles erinevaid teemasid käsitlevad lühiartiklid avavad Soosteri pärandi erinevaid tahke kaasaegse lugejaga haakuval moel ning toovad välja võimaluste paljususe kunstniku loomingu tõlgendamisel. Kunstniku loomingut käsitlevad Soosteriga viimase kümne aasta jooksul süvitsi tegelenud kunstiteadlased Eestist ja mujalt: kaastööd on teinud seitse kirjutajat (Liisa Kaljula, Elnara Taidre, Andreas Trossek, Kadri Mägi, Aare Pilv, Julia Tatiana Bailey, Jane A. Sharp), käsitledes Soosteri mitmekülgse loomingu erinevaid tahke eri kunstiajaloo- ja valdkonnaraamistike perspektiivist. Tekste saadab ligi 400 kõrgekvaliteedilist reproduktsiooni Soosteri olulisematest teostest ja ajaloolistest fotodest. Raamat toob avalikkuse ette ka hulgaliselt uut materjali kunstniku perekonnakogust ja teistest erakogudest, mis on seni jäänud Soosteri retseptsioonist välja.
Koostajad ja toimetajad: Liisa Kaljula, Elnara Taidre
Tekstide autorid: Julia Tatiana Bailey, Liisa Kaljula, Kadri Mägi, Aare Pilv, Jane A. Sharp, Elnara Taidre, Andreas Trossek
Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule
Mõõtmed: 21,5 × 26 cm
304 lk, kõvad kaaned
Eesti keeles ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Päisepilt: Ülo Sooster „Värvilised kadakad“ (1966).