Andmeteadusest räägitakse igal pool, aga kas oled kuulnud ka andmekunstist? Piir andmete kunstilise tõlgendamise ja nendest objektiivsete tõdede väljalugemise vahel on sageli õhkõrn. Seda piiri asumegi andmekunsti praktikute töö- ja arutelutubades kompama ning loodame, et sellest on kasu nii teadusele kui kunstile — ja kõigile teistele andmehuvilistele.
Esimeses töötoas:
Ede Raadik (EKA graafika/
Karl-Gustav Kello (EMTA kompositsioon/TTÜ küberfüüsika)
Julia Polujanenkova (СПГХПА им. А.Л. Штиглица/TARTMUSi kaasaegse kunsti kogu)
Töötuba on tasuta ning algab praktikute isikliku andmete/kunsti kogemuse à 15 min tutvustusega. Järgneb arutelu esinejate vahel, millesse jooksvalt kaasatakse ka publik. Töötoas osalemisest saab märku anda ürituse Facebooki lehel.
Arutelu modereerib Märt Põder ning töötuba toimub TARTMUSi ja Wikimedia Eesti koostöös.
Ede Raadik on sündinud 1989. aastal, on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna 2015. aastal ning viib praegu akadeemias läbi graafika tudengite “Fantoomobjektiivsuse” kursust. Neljapäevaõhtuses andmekunsti töötoas tutvustab Ede kunsti võimalusi igapäevase ja isikliku andmestiku visualiseerimisel, analüüsimisel läbi diagrammide jmt vahendite, et puhastada üleliigne dekoor ja tuua nähtavale erinevate nähtuste või inimeste vahelised seosed ning struktuurid.
Karl-Gustav Kello on õppinud audiovisuaalset kompositsiooni Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, ning õpib praegu küberfüüsikalisi süsteeme Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis. Helikunsti kogemuslik raamistamatus ja füüsika range objektiivsus on see perspektiiv, millest lähtuvalt tutvustab Karl-Gustav meie praktikute töötoas helikunsti võimalusi arvudeks tõlgitud tegelikkuse kujutamisel. Arvutuslikkust aitavad helindada PureData ja Csound.
Julia Polujanenkova on õppinud kunstiteadust Sankt Peterburgi A L Stieglitzi nimelises riiklikus kunsttööstusakadeemias. Julia töötab praegu Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidjana ning tutvustab meie praktikute töötoas kunstiarhiivide ja -andmebaaside köögipoolt ning andmete kasutamise võimalusi muuseumi- ja galeristitöös oma kogemuse näitel. Taustal hõljub aga küsimus sellest, kuidas andmed on muutnud kunstiteadust ja kunstiloomet ennast ning mida toob tulevik?
Märt Põder on pühapäevahäkker ja infoühiskonna aktivist, kelle erialane haridus filosoofia ja informaatika alal pärineb Tartu Ülikoolist. Praegu töötab Märt Vikipeedia väljaandmist toetava Wikimedia Eesti kommunikatsioonijuhina ning viib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis läbi filosoofia kursusi. Kord kiusliku ja siis jälle abivalmis küsijana tõstab Märt meid andmete valdkonna kunstiliste tõlgenduste kõrgustesse ning hoolitseb, et kõigi küsijate küsimused saaks vastused.
Töötoa plakatil on motiivid Ede Raadiku töödest, vt täpsemalt: http://
