Jaan Punga maalinäitus eestartutaga käsitleb peaaegu eranditult kunstniku kodulinna. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale.
Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks – Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased.
Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid – Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel – Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga.
Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi – kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb maailma reljeefselt. On õieti hämmastav, kuidas ta ühitab oma piltidel tundlikud maalilised pinnad näiliselt külma geomeetriaga. Ja mõlemad on talle ühtviisi olulised.
Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest niššidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed,lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju.
Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Mis on fassaadide pealispinna taga? Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse-näivuse teemadel.
Reeli Kõiv
Valik näitusest ilmunud retsensioone:
Reet Mark “Nüüd on ta siis tulnud” Eesti Ekspress 07.12.2006
http://www.ekspress.ee/viewdoc/B931B353995CAE7CC225723A00581D97
Mare Ruus “Jaani kiriku kellade helinal” Postimees 18.12.2006
http://euro.postimees.ee/181206/tartu_postimees/234823.php
Reeli Kõiv “Jaan Punga maalide kontseptualism” Sirp 8.12.2006
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4866
