TARTU LINNAMUUSEUMI KUNSTIKOGU KOOSSEIS JA KUJUNEMINE.
Linnamuuseumi kunstikogule pandi alus 1956.aaastal, teaduslikku kirjeldamist ehk inventeerimist alustati 1960.aaastal.
1956.a. andis RAKA üle muuseumile kogu Arkadio Laigo trükitud puugravüüre Tartu näituseväljakust ja Vahi põllutöökoolist, litod Venemaa 19.saj. riigimeestest ja sõjaväelastest ning Liivimaa mõisate litode reproduktsioonid, kokku 42 museaali.
Kuni 1961.a. olid laekumised kunstikokku juhuslikud, juurdekasv aastas piirdus paari museaaliga. 1961.a. pandi alus tarbekunsti kogule: laekus 3 Anita Laigo tekstiili ning 7 Mari Räägu tööd. M. Räägu hõbeehted ja keraamika ning 2003.a. laekunud Juuli Suitsu käsitsi maalitud tass on tarbekunstikogu väärtuslikumad museaalid. Tarbekunsti kogu täiendamist jätkati 1962.,1963. ja 1964.a.
1960-ndail aastail valmistas muuseum ette 19. sajandi ekspositsiooni ning see väljendus ka kunstikogu täiendamisel: osteti Tartu tuntud litograafide Georg Friedrich Schlateri, Eduard Hau, Louis Höflingeri, Rudolf Julius zur Mühleni töid. Arheoloogia ekspositsiooni ilmestamiseks muretseti kogu Friedrich Ludwig v. Maydelli litosid sarjast “Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Russlands”.
1968.a. korraldati Tartus harrastuskunstnike näitus ning sellelt näituselt laekus muuseumi kogudesse graafikat, maali, akvarelli, keraamikat. 1960-ndatest aastatest alates tegutses Tartus aktiivselt eksliibriseklubi, kes oli huvitatud oma tegevuse jäädvustamisest muuseumis. Sellest ajast pärinevad muuseumikogudes selliste tuntud eksliibriste autorite tööd nagu Johannes Juhansoo, Ago Kivi, Riho Lahi, Väino Tõnisson, Johann Naha, Konstantin Kozlovski, Karin Luts, Lembit Lepp. Hiljem on lisandunud Vive Tolli ja Esko Lepa töid.
1970-ndatel aastatel täienesid kogud vähe: mõned üksikannetused ja TÜ kunstikabineti üliõpilaste tööd.
1980.a. täienes kunstikogu Tartu esmamainimise 950.aastapäevaks ja Tartu Linnamuuseumi 25. aastapäevaks tehtud kingitustega (maal, graafika).
Suurem kunstikogu täienemine toimus 1982. aaastal seoses ülikooli 350. aastapäevaga, mil muuseumisse laekus graafikat (L. Lepa tööd) ja tarbekunsti (tekstiil, medalid).
1983.a. suri kunstnik Roman Timotheus. Tema poeg Heiki Timotheus likvideeris oma isa ateljee Tartu Kunstnike Majas ning annetas muuseumikogudesse R.Timotheusi töid Tartu kultuuritegelastest (O. Luts, J. Simm , A. Konsa, Fr. Tuglas).
1984.a. oli muuseumis näitus “Tartu ja tartlased Ilda Kamdroni töödes”. Näitusel eksponeeriti pliiatsijoonistusi nii sõjaaegsest kui ka sõjajärgsest Tartust. 1985.a. omandas muuseum rohkem kui 200I. Kamdroni tööd.
I. Kamdroni kogu koos Agu Peerna (1906–1950) 219 museaalist (ostetud 2000.a.) ja Gunnar Neeme 61 museaalist koosneva (saadud annetusena 1996.a.) koguga moodustavad parima osa muuseumis säilitatavast dokumentaalkunstist.
1980-ndate aastate lõpus oli muuseumil meeldiv koostöö medalikunstnik Stanislav Netšvolodoviga. Sellest ajajärgust pärineb temalt hulk annetusena või ostudena saadud autorimedaleid.
Viimastel aastatel on kunstikogu täienenud pisigraafikaga (õnnitlused), üleantud isikukogudes olevate tööde (perekond Kriisa kogu ) ning üksikute ostudega (väärtuslikem eesti esimese kutselise keraamiku J.Suitsu töö – tass ja alustass – 1910.a.).
Linnamuuseumi kunstikogu suurus seisuga 1.jaan. 2005.a. on 1231 museaali. Kõik museaalid on teaduslikult kirjeldatud. Kirjeldamisel lisatakse museaali kirjeldamise aluseks olevad allikad (viited kirjandusele, arhiividele). Uurijate käsutuses on kartoteek museaalide ja autorite kohta.
Põhilise osa – 1017 museaali – moodustab graafikakogu, mille väärtuslikuma osa moodustavad 19. sajandi litod. Kunstnikest on esindatud G.Fr.Schlater (1804 – 1870), L. Höflinger, Ed. Hau (1807 – 1888), A. M. Hagen (1794 – 1878), A. P. Clara (1790 – 1850?), Fr. L. v. Maydell (1795 – 1846), R. J. v.zur Mühlen (1845 –1913) jt. Nimetatud kunstnikud esindavad kõiki 19.sajandil viljeletud kunstivoole:klassitsism (A. Ph. Clara, A. M. Hagen),romantism (L. v. Maydell),realism (G. Fr. Schlater).
Maalikogu on moodustunud 1960-ndail aastail muuseumile teistest muuseumidest üle antud museaalidest, muuseumile ja Tartu linnale tehtud kingitustest ning mõne isiku koguga laekunud teostest.
Maalikogu esimene museaal oli Agu Pihelga 1946.a. valminud töö Karl Menningust.
1965.a. andis Eesti Kunstimuuseum (tollal Eesti Riiklik Kunstimuuseum) üle 17 balti-saksa ja vene kunstniku maali. Kaks maali kogus kuuluvad Tartu viljakale portretistile Elsbeth Rudolffile (1861-1945). Kunstnik õppis Dresdenis ja Münchenis, aastail 1898-1899 ka kuulsa sloveeni Anton Azbe ateljeekoolis.
Pallaslastest on meie maalikogus esindatud Johannes Uiga (1918-1998) 1987 valminud “Tartu sillaga”, Linda Kits-Mägi (1916-1990) „Tartu kaarsillaga”, Nigul Espe (1907-1970) 1946 valminud Tartu vaatega ja 1953 valminud Raekoja platsiga, Louis Pavel (1915-1977) vaatega Vabaduse (tookord Oktoobri) puiesteele. Skulptorina tunnustuse pälvinud Herman Halliste (1900-1973) on ka maalinud, nii on meil tema “Mehe potree” (1943).
Hilispallasliku stiili kandjana on muuseumi kogus Kalju Nageli (1918-2005) Pangodi maastik (1958).
2003 ostis muuseum Veronika Keerdoja (1904-1986) maali “Kodu” (1943). Maal kujutab biidermeierlikus interjööris Tartu linnapead a.1942-1944 Karl Keerdoja. V. Keerdoja põgenes 1944.a. Rootsi, kus ta jätkas kunstnikutööd.
Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabinetis kunstnikeks kasvanuist on muuseumil neli Ilmar Kruusamäe (1957) portreemaali (Julius Kuperjanov, Johan Voldemar Jannsen, Friedrich Robert Faehlmann, Jaan Tõnisson).
Kuna Tartus on kunstimuuseum, kus on väärikas kollektsioon Tartus tegutsenud või tegutsevate kunstnike loomingust, siis linnamuuseum ei sea oma ülesandeks luua Tartusse teine kunsti kogumise ja säilitamise keskus. Linnamuuseumi huviorbiiti peab kindlasti jääma Tartut läbi ajaloo jäädvustav nn. dokumenteeriv kunst. Selles osas on meile tõeliseks väärtuseks I. Kamdroni, A. Peerna, G. Neeme, L. Lepa tööd 20.sajandi keskelt ja teiselt poolelt.
Erinevalt I. Kamdronist ja A. Peernast, kes fikseerisid kohapeal nähtut ning varustasid oma tööd sageli enesepoolsete subjektiivsete märkustega, on Melbourne`is elanud pagulaskunstniku G.Neeme 1995 tehtud tusijoonistused valminud fotode põhjal ning need on jäänud tehnika hea valdamise näiteks.
Lembit Lepp (1931-2002) töötas Eesti Rahva Muuseumis kunstnikuna ligi kolmkümmend aastat ning sealt pärineb ka tema sügav huvi ajaloo vastu. Nii on tal linoollõigetena valminud mapp “Tartu 950.” (1980), milles on 12 linnavaadet, mapid Tartu Ülikooli rektoritest (kokku 37 lehte).
Akvarellidest väärivad mainimist Leo Leola “Tööpataljoni mehed Krasno-Uralskis 1941-1942” ja kauaaegse “Vanemuise” teatri kunstniku Meeri Säre (1929) kavandid J. Faliku koomilisele ooperile “Kelmuste kool” (1984) ning balletile “Joosep ja tema vennad”.
Skulptoritest on juba mainitud R.Timotheusi kõrval muuseumis veel Endel Taniloo (1923) töid.
2002.a. kuulutas Tartu Kultuurkapital välja konkursi taastatava Villem Reimani kuju saamiseks. Laekus kaks tööd: autorid Ekke Väli ja Matti Varik. Võistlustööd olid eksponeeritud linnamuuseumis, laekunud arvamuste põhjal otsustati tellida taastatav kuju skulptor Matti Varikult. Kuju avamine toimus Toomemäel 29.juunil 2004. Mõlemad kavandid on muuseumi kogus.
Rohkem tuleb tegelda tarbekunsti kogu täiendamisega, praegu 93 museaali. Põhjus: tarbekunst on kõigist kunstiliikidest kõige tihedamalt seotud inimeste igapäevaeluga ning seetõttu aitavad need kogud aastate möödumisel anda adekvaatse käsitluse ühest või teisest ajastust. Varasema tarbekunsti näidis pärineb aastast 1910. Selleks on Juuli Suitsu (1884-1957) juugendstiilis tass ja alustass. J. Suits esindab eesti esimeste professionaalsete tarbekunstnike põlvkonda. Ta oli üheaegselt nii keraamik kui ka tekstiilikunstnik, kes sai oma hariduse Helsingis Soome Kunstiühingu koolis 1907-1910. Hiljem on ta end täiendanud Tartus Kristjan Raua juures ning Karlsruhes ja Münchenis.
1960-ndaist kuni 1990-ndate aastate alguseni on tarbekunsti kogu täiendatud Tartu kunstikombinaat ”Ars” toodanguga.
1960-ndate aastate tarbekunsti esindavad Mari Räägu (1907-1986) taostehnikas hõbeehted ja keraamika. Nende aastate keraamikuist on muuseumi kogus veel Eva Ole (1913-1973) väga lakoonilise vormikäsitlusega vaasid ning vaasid Annes Varjunilt (1907-1986) ning Aino Migulilt(1921).
1960-ndate aastate nahakunstnikke esindab Endel Valk-Falk (1932).
Suurem tarbekunsti kogu täienemine toimus 1980-ndail aastail. 1982.a. seoses Tartu Ülikooli 350 juubeliga (Hilja Hollase siiditrükis tekstiilid) ja 1985.a. linnamuuseumis toimunud näitusega” Tartu tarbekaup 1985” (Külli Tuvikese ja Reet Ambergi tekstiilid, Maret Kuke nahkehistööd, Kaido Kase ja Maia Juhkami keraamika).
1986.a. tellis linn S. Netšvolodovilt mitmeid mälestusmedaleid.
Kujutava kunsti kogu üheks täiendusviisiks on tellimustööd, näit. uue ekspositsiooni tarbeks. Nii toimiti 2001.a. uue ekspositsiooni loomisel ja muuseumi kohviku sisustamisel.Viimasel juhul telliti Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetajalt Maarika Naadelilt kaks koopiat:üks prantsuse-sveitsi maalikunstniku Jean Etienne Liotardi pastellist “Šokolaadineiu” ja teine rootsi kunstniku Pehr Hilleströmi õlimaalist “Purunenud taldrikud”. Kolmandaks maaliks oli M. Naadeli enda töö “Nõuderiiul”.
Linnamuuseumi kunstikogu peegeldab ühel või teisel määral Tartu kunstielu 19. ja 20.sajandil, kuid kahjuks ei anna temast terviklikku pilti. Kunstikogu väärtuslikemaks osadeks on 19.sajandi baltisaksa graafika, pallaslaste maalid, 20.sajandi dokumentaalkunst ning tarbekunsti kogu kui linna argielu peegel. Muuseumi kunstikogu kasutatakse põhiliselt illustratiivse materjalina ekspositsioonis, eraldi kunstinäituste korraldamiseks on materjal ebapiisav ning ta kunstiline väärtus ei ole nii silmapaistev.
Heivi Pullerits
Linnamuuseumi kunstikogule pandi alus 1956.aaastal, teaduslikku kirjeldamist ehk inventeerimist alustati 1960.aaastal.
1956.a. andis RAKA üle muuseumile kogu Arkadio Laigo trükitud puugravüüre Tartu näituseväljakust ja Vahi põllutöökoolist, litod Venemaa 19.saj. riigimeestest ja sõjaväelastest ning Liivimaa mõisate litode reproduktsioonid, kokku 42 museaali.
Kuni 1961.a. olid laekumised kunstikokku juhuslikud, juurdekasv aastas piirdus paari museaaliga. 1961.a. pandi alus tarbekunsti kogule: laekus 3 Anita Laigo tekstiili ning 7 Mari Räägu tööd. M. Räägu hõbeehted ja keraamika ning 2003.a. laekunud Juuli Suitsu käsitsi maalitud tass on tarbekunstikogu väärtuslikumad museaalid. Tarbekunsti kogu täiendamist jätkati 1962.,1963. ja 1964.a.
1960-ndail aastail valmistas muuseum ette 19. sajandi ekspositsiooni ning see väljendus ka kunstikogu täiendamisel: osteti Tartu tuntud litograafide Georg Friedrich Schlateri, Eduard Hau, Louis Höflingeri, Rudolf Julius zur Mühleni töid. Arheoloogia ekspositsiooni ilmestamiseks muretseti kogu Friedrich Ludwig v. Maydelli litosid sarjast “Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Russlands”.
1968.a. korraldati Tartus harrastuskunstnike näitus ning sellelt näituselt laekus muuseumi kogudesse graafikat, maali, akvarelli, keraamikat. 1960-ndatest aastatest alates tegutses Tartus aktiivselt eksliibriseklubi, kes oli huvitatud oma tegevuse jäädvustamisest muuseumis. Sellest ajast pärinevad muuseumikogudes selliste tuntud eksliibriste autorite tööd nagu Johannes Juhansoo, Ago Kivi, Riho Lahi, Väino Tõnisson, Johann Naha, Konstantin Kozlovski, Karin Luts, Lembit Lepp. Hiljem on lisandunud Vive Tolli ja Esko Lepa töid.
1970-ndatel aastatel täienesid kogud vähe: mõned üksikannetused ja TÜ kunstikabineti üliõpilaste tööd.
1980.a. täienes kunstikogu Tartu esmamainimise 950.aastapäevaks ja Tartu Linnamuuseumi 25. aastapäevaks tehtud kingitustega (maal, graafika).
Suurem kunstikogu täienemine toimus 1982. aaastal seoses ülikooli 350. aastapäevaga, mil muuseumisse laekus graafikat (L. Lepa tööd) ja tarbekunsti (tekstiil, medalid).
1983.a. suri kunstnik Roman Timotheus. Tema poeg Heiki Timotheus likvideeris oma isa ateljee Tartu Kunstnike Majas ning annetas muuseumikogudesse R.Timotheusi töid Tartu kultuuritegelastest (O. Luts, J. Simm , A. Konsa, Fr. Tuglas).
1984.a. oli muuseumis näitus “Tartu ja tartlased Ilda Kamdroni töödes”. Näitusel eksponeeriti pliiatsijoonistusi nii sõjaaegsest kui ka sõjajärgsest Tartust. 1985.a. omandas muuseum rohkem kui 200I. Kamdroni tööd.
I. Kamdroni kogu koos Agu Peerna (1906–1950) 219 museaalist (ostetud 2000.a.) ja Gunnar Neeme 61 museaalist koosneva (saadud annetusena 1996.a.) koguga moodustavad parima osa muuseumis säilitatavast dokumentaalkunstist.
1980-ndate aastate lõpus oli muuseumil meeldiv koostöö medalikunstnik Stanislav Netšvolodoviga. Sellest ajajärgust pärineb temalt hulk annetusena või ostudena saadud autorimedaleid.
Viimastel aastatel on kunstikogu täienenud pisigraafikaga (õnnitlused), üleantud isikukogudes olevate tööde (perekond Kriisa kogu ) ning üksikute ostudega (väärtuslikem eesti esimese kutselise keraamiku J.Suitsu töö – tass ja alustass – 1910.a.).
Linnamuuseumi kunstikogu suurus seisuga 1.jaan. 2005.a. on 1231 museaali. Kõik museaalid on teaduslikult kirjeldatud. Kirjeldamisel lisatakse museaali kirjeldamise aluseks olevad allikad (viited kirjandusele, arhiividele). Uurijate käsutuses on kartoteek museaalide ja autorite kohta.
Põhilise osa – 1017 museaali – moodustab graafikakogu, mille väärtuslikuma osa moodustavad 19. sajandi litod. Kunstnikest on esindatud G.Fr.Schlater (1804 – 1870), L. Höflinger, Ed. Hau (1807 – 1888), A. M. Hagen (1794 – 1878), A. P. Clara (1790 – 1850?), Fr. L. v. Maydell (1795 – 1846), R. J. v.zur Mühlen (1845 –1913) jt. Nimetatud kunstnikud esindavad kõiki 19.sajandil viljeletud kunstivoole:klassitsism (A. Ph. Clara, A. M. Hagen),romantism (L. v. Maydell),realism (G. Fr. Schlater).
Maalikogu on moodustunud 1960-ndail aastail muuseumile teistest muuseumidest üle antud museaalidest, muuseumile ja Tartu linnale tehtud kingitustest ning mõne isiku koguga laekunud teostest.
Maalikogu esimene museaal oli Agu Pihelga 1946.a. valminud töö Karl Menningust.
1965.a. andis Eesti Kunstimuuseum (tollal Eesti Riiklik Kunstimuuseum) üle 17 balti-saksa ja vene kunstniku maali. Kaks maali kogus kuuluvad Tartu viljakale portretistile Elsbeth Rudolffile (1861-1945). Kunstnik õppis Dresdenis ja Münchenis, aastail 1898-1899 ka kuulsa sloveeni Anton Azbe ateljeekoolis.
Pallaslastest on meie maalikogus esindatud Johannes Uiga (1918-1998) 1987 valminud “Tartu sillaga”, Linda Kits-Mägi (1916-1990) „Tartu kaarsillaga”, Nigul Espe (1907-1970) 1946 valminud Tartu vaatega ja 1953 valminud Raekoja platsiga, Louis Pavel (1915-1977) vaatega Vabaduse (tookord Oktoobri) puiesteele. Skulptorina tunnustuse pälvinud Herman Halliste (1900-1973) on ka maalinud, nii on meil tema “Mehe potree” (1943).
Hilispallasliku stiili kandjana on muuseumi kogus Kalju Nageli (1918-2005) Pangodi maastik (1958).
2003 ostis muuseum Veronika Keerdoja (1904-1986) maali “Kodu” (1943). Maal kujutab biidermeierlikus interjööris Tartu linnapead a.1942-1944 Karl Keerdoja. V. Keerdoja põgenes 1944.a. Rootsi, kus ta jätkas kunstnikutööd.
Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabinetis kunstnikeks kasvanuist on muuseumil neli Ilmar Kruusamäe (1957) portreemaali (Julius Kuperjanov, Johan Voldemar Jannsen, Friedrich Robert Faehlmann, Jaan Tõnisson).
Kuna Tartus on kunstimuuseum, kus on väärikas kollektsioon Tartus tegutsenud või tegutsevate kunstnike loomingust, siis linnamuuseum ei sea oma ülesandeks luua Tartusse teine kunsti kogumise ja säilitamise keskus. Linnamuuseumi huviorbiiti peab kindlasti jääma Tartut läbi ajaloo jäädvustav nn. dokumenteeriv kunst. Selles osas on meile tõeliseks väärtuseks I. Kamdroni, A. Peerna, G. Neeme, L. Lepa tööd 20.sajandi keskelt ja teiselt poolelt.
Erinevalt I. Kamdronist ja A. Peernast, kes fikseerisid kohapeal nähtut ning varustasid oma tööd sageli enesepoolsete subjektiivsete märkustega, on Melbourne`is elanud pagulaskunstniku G.Neeme 1995 tehtud tusijoonistused valminud fotode põhjal ning need on jäänud tehnika hea valdamise näiteks.
Lembit Lepp (1931-2002) töötas Eesti Rahva Muuseumis kunstnikuna ligi kolmkümmend aastat ning sealt pärineb ka tema sügav huvi ajaloo vastu. Nii on tal linoollõigetena valminud mapp “Tartu 950.” (1980), milles on 12 linnavaadet, mapid Tartu Ülikooli rektoritest (kokku 37 lehte).
Akvarellidest väärivad mainimist Leo Leola “Tööpataljoni mehed Krasno-Uralskis 1941-1942” ja kauaaegse “Vanemuise” teatri kunstniku Meeri Säre (1929) kavandid J. Faliku koomilisele ooperile “Kelmuste kool” (1984) ning balletile “Joosep ja tema vennad”.
Skulptoritest on juba mainitud R.Timotheusi kõrval muuseumis veel Endel Taniloo (1923) töid.
2002.a. kuulutas Tartu Kultuurkapital välja konkursi taastatava Villem Reimani kuju saamiseks. Laekus kaks tööd: autorid Ekke Väli ja Matti Varik. Võistlustööd olid eksponeeritud linnamuuseumis, laekunud arvamuste põhjal otsustati tellida taastatav kuju skulptor Matti Varikult. Kuju avamine toimus Toomemäel 29.juunil 2004. Mõlemad kavandid on muuseumi kogus.
Rohkem tuleb tegelda tarbekunsti kogu täiendamisega, praegu 93 museaali. Põhjus: tarbekunst on kõigist kunstiliikidest kõige tihedamalt seotud inimeste igapäevaeluga ning seetõttu aitavad need kogud aastate möödumisel anda adekvaatse käsitluse ühest või teisest ajastust. Varasema tarbekunsti näidis pärineb aastast 1910. Selleks on Juuli Suitsu (1884-1957) juugendstiilis tass ja alustass. J. Suits esindab eesti esimeste professionaalsete tarbekunstnike põlvkonda. Ta oli üheaegselt nii keraamik kui ka tekstiilikunstnik, kes sai oma hariduse Helsingis Soome Kunstiühingu koolis 1907-1910. Hiljem on ta end täiendanud Tartus Kristjan Raua juures ning Karlsruhes ja Münchenis.
1960-ndaist kuni 1990-ndate aastate alguseni on tarbekunsti kogu täiendatud Tartu kunstikombinaat ”Ars” toodanguga.
1960-ndate aastate tarbekunsti esindavad Mari Räägu (1907-1986) taostehnikas hõbeehted ja keraamika. Nende aastate keraamikuist on muuseumi kogus veel Eva Ole (1913-1973) väga lakoonilise vormikäsitlusega vaasid ning vaasid Annes Varjunilt (1907-1986) ning Aino Migulilt(1921).
1960-ndate aastate nahakunstnikke esindab Endel Valk-Falk (1932).
Suurem tarbekunsti kogu täienemine toimus 1980-ndail aastail. 1982.a. seoses Tartu Ülikooli 350 juubeliga (Hilja Hollase siiditrükis tekstiilid) ja 1985.a. linnamuuseumis toimunud näitusega” Tartu tarbekaup 1985” (Külli Tuvikese ja Reet Ambergi tekstiilid, Maret Kuke nahkehistööd, Kaido Kase ja Maia Juhkami keraamika).
1986.a. tellis linn S. Netšvolodovilt mitmeid mälestusmedaleid.
Kujutava kunsti kogu üheks täiendusviisiks on tellimustööd, näit. uue ekspositsiooni tarbeks. Nii toimiti 2001.a. uue ekspositsiooni loomisel ja muuseumi kohviku sisustamisel.Viimasel juhul telliti Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetajalt Maarika Naadelilt kaks koopiat:üks prantsuse-sveitsi maalikunstniku Jean Etienne Liotardi pastellist “Šokolaadineiu” ja teine rootsi kunstniku Pehr Hilleströmi õlimaalist “Purunenud taldrikud”. Kolmandaks maaliks oli M. Naadeli enda töö “Nõuderiiul”.
Linnamuuseumi kunstikogu peegeldab ühel või teisel määral Tartu kunstielu 19. ja 20.sajandil, kuid kahjuks ei anna temast terviklikku pilti. Kunstikogu väärtuslikemaks osadeks on 19.sajandi baltisaksa graafika, pallaslaste maalid, 20.sajandi dokumentaalkunst ning tarbekunsti kogu kui linna argielu peegel. Muuseumi kunstikogu kasutatakse põhiliselt illustratiivse materjalina ekspositsioonis, eraldi kunstinäituste korraldamiseks on materjal ebapiisav ning ta kunstiline väärtus ei ole nii silmapaistev.
Heivi Pullerits