/ Näitus / Eesti Spordimuuseum
EESTI SPORDIMUUSEUMI KUNSTIKOGU
Eesti Spordimuuseumi kunstikogu sai alguse nõukogudeaegse riikliku kunstipoliitika alusel kui omaaegse ENSV Kultuuriministeeriumi poolt tsentraliseeritud korras ostetud ja tellimustöödena valminud kunstitoodete muuseumidele üle anti.
Esimese eksponaadina jõudis ülalmainitud viisil 1968. aastal meile skulptor Aleksander Kaasiku teostatud olümpiavõitja Ants Antsoni pronksist peaportree. Sama teed laekusid muuseumi ka August Vommi valmistatud Joann Lõssovi , Vambola Metsa poolt tehtud Kristjan Palusalu ja Aime Jürjo valmistatud Aavo Pikkuusi portreebüstid, Enn Roosi tehtud Paul Kerese kipsist surimask ning veel mitmed maalid ja skulptuurid.
Perioodiliselt on kogu täienenud Eesti NSV Kunstifondi poolt tasuta üleantud kunstiteoste näol, samuti sihtotstarbelistest ostudest ning nii ostude kui annetustena omandatud sportlaste kunstiväärtusega auhindadest. Võistluste auhinnad jõuavad siia kogusse üldreeglina juhul, kui nende autor on teada. ( Näiteks Itaalia kunstniku V.J.Giacomo pronksskulptuur “Veekandja”, laskur Ernst Rulli auhind 1935. aasta laskmise MM-võistlustelt Roomas.)
Esimene kogusse jõudnud õlimaal on Lev Vassiljevi poolt valmistatud 20. sajandi alguse võimleja ja tsirkuseatleedi Nikolai Matvejevi täisportree.
Spordimuuseumi Kunstikogusse kuuluvad maalid, skulptuurid, dekoratiivsed vormid, bareljeefid, originaalmedalid ja pisiplastika. Maalide puhul on tegemist enamasti lõuendile, aga ka papile ja vineerile õlivärvidega teostatud töödega. Skulptuuride materjalideks on graniit, pronks, kips, šamott, plastmass ja puu. On ka mõned glasuuritud keraamilised tööd.
Spordimuuseum ei ole kunagi sihilikult tegelenud kunsti kogumisega. Kunstiesemed on meie kogus eelkõige seetõttu, et kujutatu on Eesti tuntud sportlane või ese ise kannab endas sporditemaatikat. See on põhjus, miks esemete kunstiline väärtus on väga erinev. Samas on Kunstikogu esemed suurepäraseks täienduseks muuseumikogule, kui tervikule, kandes endas visuaalset emotsiooni, mida sport vaatajale annab.
2006 aasta seisuga on Eesti Spordimuuseumi Kunstikogus 118 museaali.
Helve Parmas
Kaie Jeeser
Eesti Spordimuuseumi kunstikogu sai alguse nõukogudeaegse riikliku kunstipoliitika alusel kui omaaegse ENSV Kultuuriministeeriumi poolt tsentraliseeritud korras ostetud ja tellimustöödena valminud kunstitoodete muuseumidele üle anti.
Esimese eksponaadina jõudis ülalmainitud viisil 1968. aastal meile skulptor Aleksander Kaasiku teostatud olümpiavõitja Ants Antsoni pronksist peaportree. Sama teed laekusid muuseumi ka August Vommi valmistatud Joann Lõssovi , Vambola Metsa poolt tehtud Kristjan Palusalu ja Aime Jürjo valmistatud Aavo Pikkuusi portreebüstid, Enn Roosi tehtud Paul Kerese kipsist surimask ning veel mitmed maalid ja skulptuurid.
Perioodiliselt on kogu täienenud Eesti NSV Kunstifondi poolt tasuta üleantud kunstiteoste näol, samuti sihtotstarbelistest ostudest ning nii ostude kui annetustena omandatud sportlaste kunstiväärtusega auhindadest. Võistluste auhinnad jõuavad siia kogusse üldreeglina juhul, kui nende autor on teada. ( Näiteks Itaalia kunstniku V.J.Giacomo pronksskulptuur “Veekandja”, laskur Ernst Rulli auhind 1935. aasta laskmise MM-võistlustelt Roomas.)
Esimene kogusse jõudnud õlimaal on Lev Vassiljevi poolt valmistatud 20. sajandi alguse võimleja ja tsirkuseatleedi Nikolai Matvejevi täisportree.
Spordimuuseumi Kunstikogusse kuuluvad maalid, skulptuurid, dekoratiivsed vormid, bareljeefid, originaalmedalid ja pisiplastika. Maalide puhul on tegemist enamasti lõuendile, aga ka papile ja vineerile õlivärvidega teostatud töödega. Skulptuuride materjalideks on graniit, pronks, kips, šamott, plastmass ja puu. On ka mõned glasuuritud keraamilised tööd.
Spordimuuseum ei ole kunagi sihilikult tegelenud kunsti kogumisega. Kunstiesemed on meie kogus eelkõige seetõttu, et kujutatu on Eesti tuntud sportlane või ese ise kannab endas sporditemaatikat. See on põhjus, miks esemete kunstiline väärtus on väga erinev. Samas on Kunstikogu esemed suurepäraseks täienduseks muuseumikogule, kui tervikule, kandes endas visuaalset emotsiooni, mida sport vaatajale annab.
2006 aasta seisuga on Eesti Spordimuuseumi Kunstikogus 118 museaali.
Helve Parmas
Kaie Jeeser