T�navu omandasid Tartu �likooli maalikunsti �ppetoolis ja Tartu K�rgemas Kunstikoolis k�rgema kunstihariduse poolsada noort kunstnikku. Nad s�venesid� kolme kuni nelja �pinguaasta jooksul maali ja skulptuuri, fotograafia, meedia- ja reklaamikunsti , m��bli, tekstiili ja nahadisaini erialadesse.
K�esoleval, kahe kooli �hisn�itusel on v�lja pandud valik l�put��dest, 22 autorilt 43 teost. Noored on pidanud tegema valikuid, heites pilku nii endasse kui �mbitsevasse maailma, ammutades ainest nii ajaloost kui t�nap�evast. Vaataja saab �levaate� nende eelistustest ja probleemidest, teoreetilistest ja tehnilistest oskustest.
Identiteediotsingutel on Piret Vapajeva, kelle suureformaadilistel maalidel �Naise N�gu� (T�, juh. J. Elken) kajastuvad naine islamikultuuris ja autoripoolne uudishimu, enda p�ritolulistest sidemetest antud maailmaga. Tavaliselt varjatud minapilti intiimse vannitoastseenina laseb piiluda Katrin Kapral (TKKK, juh. A. Laansalu), kes �llatab ka installatiivse vormistusega � rannakabiini meenutava, kuid roostesest plekist, valgustorudega kapp-objektiga.
N�itusel torkab silma noorte kunstnike aasta-aastalt kasvav ind� katsetamaks erinevaid materjale ja avastamaks l�biproovimata t��v�tteid. Nagu Anke Oksa loodud pleksiklaasist tahvlid (TKKK, juh. M. Karmin), millele on justkui n�elutud, lahtisi otsi j�ttes kollakad ekstaasilistes poosides reljeefsed, naise ja mehe plastikfiguurid. Eksponeerituna ruumi keskele lisandub teosele sissekoodeeritud valgusem�ng. N�ituse �ks mitmekihilisemaid on Kerli Pajusaare� heliskulptuur �Tuulte m�ng� (TKKK, juh. A. Rudanovski, T. Tell), mis koosneb kahekordsest, sadadest keraamilistest detailidest koosnevast tuulekellast, nende ja looduse v�imsatest h��ltest. Ligi kolmemeetriline, eelk�ige helide maagiat kasutav skulptuur m�jub oma hapruses meelik�itvalt. Veelgi peenekoelisema, k�ll staatilisema vormistuse on saavutanud Airi Gailit komplektis �Kolm �de� (TKKK, juh. U. Vool). H�beehetest ja metallpitsiga kaunistatud r�ivaesemetest kumab vastu autori kiindumus nii metalli kui esivanemate r�ivatraditsioonide vastu kaasaegses vormikeeles. Kudumite pehme maailmaga, vahendiks j�medad vardad ja roosa, lilla trikool�ng, tegeleb Maarja Metspalu (TKKK, juh. R. Aus), kes on lopsaka koereljeefi �hendanud� muinasjutuliste moel�igete ja peakatetega.
Kui tehnika on v�tnud v�imust ja arvuti teinud s�ltlaseks, v�ivad v�ljap��suna s�ndida tradistsioonilise maali vahendeid kasutavad teosed. T�estuseks on Irina Krivonogova (T�, juh. J. Elken) koloriidirikas ja vaba pintslik�sitlusega l�bimaalitud seeria �Doom�, kus m�ngukirg n�ib olevat rahuldatud ja v�it k�ega katsuda.
�koloogilised m�tte- ja k�itusmismudelid on �ha enam kinnistumas, kujunedes oluliseks suunaks maailmaparandamise radadel, mida pidi eelk�ige noorel p�lvkonnal on tavaks k�ndida.� Oma teejupi on l�binud Marika K��bi (TKKK, juh. K. Pajupuu) installatsiooniga �R�iva eluk�ik�, mis kaasab vaatajat m�tlema tarbimishullusega kaasnevate arvandmetele ja protsessidele. Nii nagu riietele antav teine ring, on ammendamatuid v�imalusi pakkuv erinevate j��tmete taaskasutamine. Antud esteetika praktiliseks n�iteks on Martin Tamme (TKKK, juh. J. Roosi) meisterdatud triibutrendikas tool, reklaamifirmade v�rvilisi j��ke tarbinud praktiline ja t�nap�evane m��bliese.
Looduse kordumatut uuenemist ja kasvamist s�mboliseeriva t�rkava taime kujutamiseks valis K�lli Kasesalu (TKKK, juh. O. Villmann)� materjali loodusest enesest, v�hekasutatud mesilasvaha. Siit p�rineb ka saalides leviv hurmav l�hn ja kordumatute kollaste toonide kuma.
Ajalugu k�idab ikka ja j�lle, pakkudes kindlat tuge nii faktide, l�bim�ngitud s��eede kui visuaalsete s�mbolitega. Kalli Pikas (TKKK, juh. H. Tuksam, M. Liplap) ammutab teema romantilisest Amori ja Psyche armuloost, tuues see seotavate tekstiilimaalingutena Esna m�isa seintele. T�navuse L. R�ndi preemia laureaadi Peeter Ora (T�, juh. L. Sillak) inglise monarhi Charles I elust s�ndinud piltide tagamaad k�nelevad autori s�gavamast ajaloohuvist ja musket�riromantikast. Kristi Soe (T�, juh. L. Sillak) loob saksa renessansskunsti sakraalsetest teostest fooni isiklikule kogemusele ja inspiratsiooniallikale, jaapani filmile. Maalidel �Maarja kuulutus� ja �Kristus ristil� saab neitsi Maarjast gei�alik jaapanlanna, kellel on samuti oma lugu jutustada. Nii ka Meistril ja Margarital, kes paelusid Jana Peetsalu (TKKK, juh. U. Vool) geomeetrilistele�� vormidele (kolmnurk, rist, spiraal jt.) �lesehitatud kompositsioonidega l�bi joonistama v�tmestseene M. Bulgakovi surematust romaanist.
Viiek�mnendate nostalgiah�ngu loovad n�itusel veenvalt Marju T�ht oma retrostiilis kotid (TKKK, juh. K. Lukats, J. Laidma, M. Niinem�gi) ja Stina Kase moefotod (TKKK, juh. T.-H. Varres). Raadiokotis ongi raadio ja televiisori omas lameekraaniga televiisor, mille nuppe sobib keerama Merilyn Monroed meenutav naine k�rvalolevatelt fotolavastustelt. Nende t��de puhul torkavad silma head formaaditaju ning tehnilised oskused.
Abstraktne vormim�ng ja ka ladinakeelsed pealkirjad on omased ja �hised Peeter Krosmannile (T�, juh. V. Vinogradov) ja Mariin Luhtile (TKKK, juh. M. Liplap), kelledest viimase minimalistlikult j�uline kipspannoo on v�ljapanekus eksponeeritud paraku slaidiprogrammina. Gerli Pihlak (T�, juh. J. Elken) keskendub eksistentsiaalsetele probleemidele, balanseerides veel �ratuntavate objektide piirimail.
Meediaprojektidest saab vaataja tutvuda Martin Eelmaa (TKKK, juh. M. Kekishev)� ehtekunstnike a-galeriile valmistatud, k�igest liigsest puhastatud s�mbolgraafikaga ja Evelin Meieri (TKKK, juh. L. L�tti)� v�rvikirka animatsiooniga, mille dekoratsioonide ja nukkude valmistamisel kasutas autor uudsena v�rvitud Playmaisi. Modelleerituna 3D graafikasse, esitleb Alesja Kovalenko (TKKK, juh. L. Ehmann, M. Lauri, A. R�hu) ajakirjas �Eating Out� Tartu kesklinna kohviku Zum Zum uut kontseptsiooni ja kujundust. Kas on siit s�ndimas j�rjekordne ajakiri, sedapuhku elektrooniline? Kas kujuneb see sama edukaks kui Tiit Lepa l�put��st alguse saanud fotoajakiri �Cheese�, n�itab tulevik.

Reet Pulk-Piatkowska
n�ituse kuraator