Tartu Kunstimuuseumi asutamise mõte tekkis 1938. aasta kevadel, kunstiühingu "Pallas" 20. aastapäeval. Esialgse plaani kohaselt pidi iga liidu liige kinkima muuseumile vähemalt ühe töö. Konkreetsete sammudeni jõuti 1940. aastal, mil 26. veebruarist kuni 10. märtsini korraldati Kõrgema Kunstikooli "Pallas" ruumides tulevase muuseumi kunstikogu alusvara tutvustav näitus (124 teost). Tartu Kunstimuuseum moodustati Tartu Linnavalitsuse otsusega 17. novembril 1940.a. asukohaga Suurturg 3 (praegu Raekoja plats 3). Sõja keerdkäikudes liikusid muuseumi varad mitmeis erinevais hooneis ja evakuatsioonipaikades. Alates 1945.a. novembrist hakati muuseumi tarbeks ümber ehitama elumaja aadressil Vallikraavi 14, mis avas oma uksed 2. mail 1946.a. Praegu paiknevad selles hoones muuseumi kogud ja teadustöötajate tööruumid.
1988. a. sai Tartu Kunstimuuseum oma kasutusse poola restauraatorite poolt renoveeritud hoone aadressil Raekoja plats 18, "viltuse maja". See on klassitsistlik, Pisa torni kombel viltuvajunud hoone, milles muuseum eksponeerib püsinäitust eesti kunstist ja väiksemaid vahelduvaid näitusi. Siin toimuvad ka kontserdid, loengud ja muud üritused.
Tartu Kunstimuuseumi asutamise toimkonna koosolek
18. märtsil 1940.aastal "Pallase" ruumides.Vasakult
paremale: linnanõunik I. Lill, "Postimehe" toimetaja J.
Kitzberg, kunstiühingu " Pallas" esindaja J. Püttsepp,
Tartu Ülikooli prorektor prof. E. Roots, kõrgema
kunstikooli "Pallas" direktor A. Starkopf.
Direktor V. Erm J. Koorti "Halastajaõe" ja
E. Jõesaare "Naise torso" juures Tartu
Kunstimuuseumi päästetöödel Lai tn. 17,
29. jaanuaril 1943.
|
