Tartu Kunstimuuseumi asutamise m�te tekkis 1938. aasta kevadel, kunsti�hingu "Pallas" 20. aastap�eval. Esialgse plaani kohaselt pidi iga liidu liige kinkima muuseumile v�hemalt �he t��. Konkreetsete sammudeni j�uti 1940. aastal, mil 26. veebruarist kuni 10. m�rtsini korraldati K�rgema Kunstikooli "Pallas" ruumides tulevase muuseumi kunstikogu alusvara tutvustav n�itus (124 teost). Tartu Kunstimuuseum moodustati Tartu Linnavalitsuse otsusega 17. novembril 1940.a. asukohaga Suurturg 3 (praegu Raekoja plats 3). S�ja keerdk�ikudes liikusid muuseumi varad mitmeis erinevais hooneis ja evakuatsioonipaikades. Alates 1945.a. novembrist hakati muuseumi tarbeks �mber ehitama elumaja aadressil Vallikraavi 14, mis avas oma uksed 2. mail 1946.a. Praegu paiknevad selles hoones muuseumi kogud ja teadust��tajate t��ruumid.
1988. a. sai Tartu Kunstimuuseum oma kasutusse poola restauraatorite poolt renoveeritud hoone aadressil Raekoja plats 18, "viltuse maja". See on klassitsistlik, Pisa torni kombel viltuvajunud hoone, milles muuseum eksponeerib p�sin�itust eesti kunstist ja v�iksemaid vahelduvaid n�itusi. Siin toimuvad ka kontserdid, loengud ja muud �ritused.
Tartu Kunstimuuseumi asutamise toimkonna koosolek
18. m�rtsil 1940.aastal "Pallase" ruumides.Vasakult
paremale: linnan�unik I. Lill, "Postimehe" toimetaja J.
Kitzberg, kunsti�hingu " Pallas" esindaja J. P�ttsepp,
Tartu �likooli prorektor prof. E. Roots, k�rgema
kunstikooli "Pallas" direktor A. Starkopf.
 �
Direktor V. Erm J. Koorti "Halastaja�e" ja
E. J�esaare "Naise torso" juures Tartu
Kunstimuuseumi p��stet��del Lai tn. 17,
29. jaanuaril 1943.
|
