K�esoleva n�itusega l�petab Tartu Kunstimuuseum oma sotsialistlikku realismi k�sitleva n�itusesarja. Varasematel n�itustel n�idati maale ja skulptuure, n��d on kord plakatite k�es. Kuna n�ukogude riik kasutas kunsti eelk�ige prpoaganda vahendina ja plakat juba oma olemuselt propageerib, reklaamib, m��b midagi, siis peaks seekord propagandistlik ventiil keeratud olema ��rmuseni. Seep�rast on meeleolu rahustamiseks plakatite vahele pikitud �ksikuid n�iteid tarbekunstist - lakkmaaliga kaunistatud laekaid ja portselani, mis saadud osalt kingituseks vennasvabariikidest, meie oma k�rgetasemelist klaasikunsti ning kohaliku rahvakunstimeistri puunikerdusi.

�N�ukogude kunst, mida innustavad kommunismi suured ideed, on k�ige eesrindlikum, k�ige ideelisem kunst maailmas,� kirjutab Z. Lukina 1951. aastal �Loomingus�. �N�ukogude kunstis kuulub t�htis koht �igusega poliitilisele plakatile kui kujutava kunsti k�ige massilisemale liigile. �he m�istetavama ja m�juvama agitatsioonivahendina etendab n�ukogude plakat suurt osa rahvahulkade poliitilisel ja kultuurilisel kasvatamisel. Hea poliitiline plakat mobiliseerib meie rahvast t��kangelastegudele, aitab t��tajail m�ista bol�evike partei ning n�ukogude valitsuse poliitika p�hik�simusi. Plakatkunsti ise�rasusteks on poliitiline aktuaalsus, kujutuse t�iendamine tekstiga ning eri aega ja eri ruumi kuuluva tegevuse kujutamise v�imalikkus �hes kompositsioonis. S�gav parteilisus, elule vastavus ja rahvalikkus kui kogu sotsialistliku kunsti lahutamatud omadused omandavad plakatis kui selle kunsti k�ige massilisemas ja levinumas liigis m��ratu suure agitatsioonilise j�u.�
Vesteldes n�ukogude plakatistidega 1943. aastal �tles M.Kalinin: �Plakat � see on ka maal, kuid maal, millel on oma erisused: pilt peab silmatorkama, t�mbama endale t�helepanu. Kui on lubatav niisugune v�rdlus, siis ma �tleksin, et maal � see on propaganda, aga plakat � agitatsioon.�

K�ige vanem plakat meie n�itusel �K�ik j�ud stalinliku viisaastaku teostamiseks� on tr�kitud 1946. aastal. Ilmselt v�is sellele plakatile nagu ka tolleaegsele maalile etteheita liigset maalilisust (!) . Peamised plakatite puudused, mille �le kurdeti, olid oskamatus n�ukogude inimese kujutamisel � t��pide nappus, samade n�gude esinemine, joonistusoskuse puudumine; elu ja t��protsesside mittetundmine; v�hene agitatsioon; liigne kiirustamine. V�ideti, et kunstnikud ei rakenda t��sse kogu oma oskust ja indu, mist�ttu plakatid valmivad alla nende tavalisi v�imeid ja oskusi. Selliseid vigu leiti nii 1949., 1950. kui ka 1952. aastal.

Konkurentsitult k�ige rohkem plakateid k�nesoleval n�itusel on kujundanud Sima �kop, keda keskealine n�itusek�lastaja teab ehk rohkem imeliste lasteraamatute nagu n�iteks �Lumivalgeke ja seitse p�ialpoissi� v�i �Inglise muinasjutud� kujundajana. Vene plakatistidest v��rib m�rkimist Viktor Koretski - �Meie �nne kaitseb N�ukogude Armee� - 1946. ja 1949. aasta Stalini preemia laureaat, just nimelt plakatite eest.

T�elised rahvakunsti meistriteosed p�rinevad Eesti Rahva Muuseumist ja nende autor on Ants (Hans) Vastisson.
Hans� T�nise p. Vastisson s�ndis 1892 Valgamaal Hummuli vallas talusulase peres. 11-aastaselt j�i ta vaeslapseks, kooliharidust ei saanud �ldse. Elatist teenis suvel karjusena ja talvel puuraiujana. Tsaariaja l�pul oli ta 5-6 aastat m�isas karjatalitajana. Hiljem t��tas ta 26 aastat T�rva rajoonis L�vel postivedajana. Voolimist armastas ta juba karjapoisina, sel ajal meisterdas ta talulastele pussnuge ja m��ku, vahetades neid v�ileibade ja muu toidu vastu. Noormehena kaotas ta raske �nnetuse tagaj�rjel parema k�e. Puunikerdused p�rinevad 1950-ndate aastate algusest.

Ristleja mudel on Balti Merelaevastiku madruste kink ENSV-le.

Eksponeeritud klaasvaasidest on t�helpanuv��rseimad M. Roosmalt Stalini 70. juubeliks tellitud klaasvaas, mille eest talle anti Stalini preemia ja R. Allingu diplomit��na valminud kristallkauss �Vilja me riigile�. Selliseid toorikuid valmistati 1930. II poolel Lorupi klaasivabrikus ainult kaks, esimene kingiti p�rast l�igetega kaunistamist K.P�tsile.

Suured portselanvaasid on saadud kingitusena � suur sinine Leningradi t��tajate kink ENSV 10. aastap�evaks, teised kaks Leningradi noortelt eesti noortele ja Leningradilt ENSV 20. aastap�evaks.

Kuna n�itus on p�hendatud propagandakunstile siis ei saanud kuidagi �ra j�tta ENSV esimest v�rvilist m�ngufilmi �Valgus �Koordis��. T�eline propagandafilmi t�htteos loodi �Lenfilmi� kaasabil 1951 ning seal tegi oma esimese filmirolli Georg Ots.

Lakkmaalingutega kaunistatud laekad on n�itusele valitud kahel p�hjusel. Esiteks on selline maalimistehnika v�ga vana, vene rahvakunsti, �igemini rahvusliku miniatuurmaali �ks v�tteid. Selliselt kaunistatud karbid ja laekad olid v�ga kallid ja kuulusid pidulike esinduskingituste hulka. Niimoodi � kingitustena ongi osa n�itusel olevaid eksponaate Eestisse j�udnud. Teiseks oli lakkmaal �ks eesti kunstnikele t�iesti v��ras ja tundmatu ala, mida neile Jaroslavlis �petama hakati. Tegelikult k�ll hoopis Palehhi linnakeses, mis asus Ivanovo oblastis. Palehhi lakkmaali iseloomustab v�ga t�pne ja peen v�ljat��tlus, graafiline joonistus, keeruline ja enamasti paljufiguuriline kompositsioon, rikkalik v�rvipalett. 1943. aasta juulis ja augustis olid seal Adamson-Eric, Richard Sagrits, Paul Luhtein ja Eugen Vaino. E.Vaino on oma p�evikutes kirjutanud, et hommikupoolikuti t��tasid nad ateljees kahe meistri � Kotuhhini ja Parilovi �petusel, �htuti aga koopeerisid vanu lakkmaale ja ikoone. Selles tehnikas ja sellel ajal valminud t�id on teil ka v�imalus n�ha.