A.Seppeti t��d ilmusid esialgu noorte- ja �levaatan�itustele 80-ndate aastate alguses, kus nad �ratasid kohe t�helepanu oma iroonilisuse ja kerge absurdse nihestatusega. Tegelikult m�rgatigi ja kiideti ajakirjanduses sellel ajal peamiselt kaht noort skulptorit - Mati Karminit ja Ahti Seppetit. Algusaastate kipst��dest j�udis metalli suhteliselt v�he, ilmselt m�letatakse veel ringis tiirutavat koertekarja ja roti h��letut karjet. 80-ndate keskel hakkas vilju andma skulptori Egiptuse reis. �ks meeldej��vaim komplekt vapustavalt t��deldud puud oli �Kuningate org�, mis kahjuks t�na pole enam taastatav. Samast ajast on n�itusel aga mitmed linnud ja paatunud lennuga moondunud lennuk. K�ige �nnelikumad aastad tunduvad seni olnud 1990-95, kus Seppet loob k�igepealt oma �Rooma klubi� v��rastunud huntide ja filosoofide-puuslike koosluse. M�ngleva materjali � metall, p�dranahad, puu, traat, v�rv; p�neva idee ja konjuktuursuse poolest 90-ndate alguse tippteos eesti skulptuuris �ldse. J�rgnesid �Vivisektsioon� - lausa anatoomiliseks kippuv erootiline karje ja taas egiptuse h�nguline �Mumifitseeritud suhe�, komplekt, millest kunstnik ise ehk k�ige rohkem peab. Sajandi viimasel viiel aastal p��rdus Seppet uue materjali, paberi poole ja hakkas seda kortsutama, vormima, liimima. Meeldej��vaim oli sinise valgusega v�rvitud valgete kleitide k�hedust �ratav parv, mis ka k�nesolevasse valikusse kahjuks ei mahtunud, k�ll aga uus variant koertest. Veel �ks isemoodi tahk kuulub eelmisesse sajandisse - kummardus dadale. Erinevast metallkolust kokkupandud monstrumid, millega haakub vastupidiselt vivisektsiooni kuumale seksuaalsusele k�lm esteeditsev naine-voodi. Ja muidugi on n�itusel need karget romantilisust �hkavad autoklaasid.

N�itusel saab seega n�ha pilguheitu �he eesti parima ja kindlasti Tartu parima skulptori loomingule. M�rks�nadeks m�ngulisus, ideederohkus, huvitavus, grotesk. Kuraatoriteks on kunstnik ise ja Reet Mark ning kestab see lugu t�pselt kuu aega.