Näitus “Raster 8” hõlmab valikut eesti kunstist alates 19. sajandi teisest poolest - meie rahvusliku kunsti sünniajast tänase päevani. Väljapanek on üles ehitatud seitsme suundumuse – realism, impressionism, rahvusromantism - sümbolism, sürrealism, ekspressionism, geomeetriline ja maaliline abstraktsionism, pop ja neopop - esitusena. Eraldi ruumis on eksponeeritud video, kuna suurel ekraanil esitatuna nõuab see eritingimusi. Kokkuvõttes siis kaheksa vaadet eesti kunstile. Kaheksa sellepärast, et just nii palju on Tartu Kunstimuuseumis näitusesaale.

Iga erineva suundumuse või nähtuse ülevaatlikkus ja esituse täpsus sõltuvad näidetena toodud tööde arvust. Siit ka võrdlus rastriga, optilise süsteemiga, kus kujutise selgus sõltub rastripunktidest. Näitusel on neid punkte ehk eksponeeritud töid 125. Üsna aukartust äratav kogus. Kindlasti mittepiisav ammendavaks eesti kunsti ülevaateks, ent üsna parasjagu üheks võimalikuks nägemuseks sellest.

Kunsti lahterdamine igasuguste suundumuste ja ismide järgi on alati natuke tinglik ja vägivaldnegi. Puhtakujulised kunstivoolud eksisteerivad ikkagi ennekõike nende sünnimaades. Mujale levides need muutuvad ja teisenevad, võtavad üle midagi kohalikust omapärast. Samuti toimub erinevate stiilide segunemine. Nii võib ka käesoleval näitusel mõnegi töö paigutada mitmesse erinevasse ruumi. Lisaks sellele sõltub paljugi vaatajate silmadest.

Ennekõike on uus väljapanek siiski Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu tutvustus. Ühest küljest on see näitusele rikkuseks, sest siinne kogu on arvukas ja mitmekesine. Teisalt tähendavad ühe kollektsiooni piires tehtud valikud ka teatud piiranguid. Ikka võib tunduda, et mõne nähtuse illustreerimiseks sobinuks mõni teine, kunstiajaloost nii tuntud, ent sellele näitusele mittekuuluv töö.

Peatähelepanu on ekspositsioonis koondunud maalile, skulptuurile ja videokunstile. Graafikast ja joonistusest on väljas üksikuid näiteid. Näitusel esinevad 106 kunstnikku on igaüks esindatud enamasti ühe tööga. Suurim kummardus on tehtud Ado Vabbele, kellelt on väljas neli tööd, temale järgnevad Oskar Kallis ja Elmar Kits kolme tööga.

Näituse kuraatorid Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu