Reedel, 5. aprillil kell 16.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi n�itusemajas Enn P�ldroosi juubelin�itus "Credo". Enn P�ldroos ja Eesti maalikunst on muutunud peaaegu et s�non��mideks, on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand. Tartu Kunstimuuseum t�histab kunstniku 80. juubelit suurn�itusega "Credo", mis h�lmab valitud peat�kke P�ldroosi mahukast loomingust. Nii maalide �le poole sajandi jaotuvate valmimisaastate kui erinevate stiililiste perioodide summa poolest on tegemist seni suurima ja ulatuslikuma v�ljapanekuga vanameistri loomingust.
Enn P�ldroos s�ndis 21. mail 1933. aastal Tallinnas. Ta kuulub 1950. aastatel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis �ppinud kunstnike plejaadi, kelle teeneks oli Eesti kunsti lahtiraputamine reglementeeritud sotsrealistlikust tardumusest. P�ldroosist kui terava sulega vahedast argumenteerijast ning loomup�rasest korraldajast kujunes selle Tallinna kunstiuuendajate seltskonna liidreid. P�ldroosi loomingu esimene periood tipneb rea suurte figuraalkompositsioonidega aastatest 1968-1969.
P�ldroosi positsioon kunstiuuenduse k�ilakujuna muutus m�neti delikaatseks p�rast t��leasumist Eesti NSV Kunstnike Liidu vastutava sekret�rina 1967. aastal. Kunstnik ise on oma toimimist Kunstnike Liidu eesotsas v�rrelnud ventiiliga � alanud Bre�nevi-Vaino seisakuajal n�udis kunstnike v�ljendusvabaduse ja okupatsiooniv�imude n�udmiste vahel soodsate kompromisside leidmine kavaldamist ja laveerimist. Tema �maaliloomingus leidis aset v�rvide vallandumine, vorm vabanes varasematest eneseseatud piirangutest ning P�ldroosist kujunes v�rdlemisi meelelise tundelaadiga laadiga ekspressionist. Ise�ranis 1980. aastatel sai kunstniku t�mbenumbriks fovistlikult v�rvijulge naisakt, mida ta k�mnendi l�pus ja j�rgmise alguses s�nteesis ka s�rrealistliku kujundikeelega. Aastatel 1985-1989 ja 1995-1998 oli P�ldroos Eesti Kunstnike Liidu esimees, samuti v�ttis ta osa murranguaja poliitikast, oli Rahvarinde asutajaliige ning kuulus 1988-1991 �lemn�ukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil �ks Eesti iseseisvuse taastamise poolt h��letanutest.
Kunstniku eripalgelisele hilisloomingule on p�hendatud ligikaudu neljandik ekspositsioonist. Ise�ranis on sealjuures v�lja t�stetud �hiskondlikele valupunktidele osutavad l�imed. V�lja joonistub P�ldroosile iseloomulik kaasaegses �hiskonnas inimeseks j��misega seonduvate teemade v�rtsitamine terava groteski ja kibeda huumoriga. Esmakordselt publikule avanev kunstniku uusim looming arendab seda humanistlikku suundumust intiimse eksistentsialismi ja isegi religioossuse suunas. P�ldroosi positiivse elufilosoofilise paatose v�tab ehk kokku n�ituse nimit��le "Credo" (2012) antud lisapealkiri "Taevasina on siiski olemas". � Kunstimuuseumi kahel korrusel eksponeeritavad ligi sada maali p�rinevad Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu �likooli Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudest, samuti kunstniku ja tema perekonna kollektsioonist ja paljudest erakogudest Eestis ja Soomes.�
Enn P�ldroosi juubelin�itus Tartus j��b avatuks 9. juunini.
Olete oodatud!
T�nis Tatar N�ituse koostaja
|
