Tartu Kunstimuuseum : Anne Parmasto maalid

Anne Parmasto maalide n�itus on juubelin�itus, aga mitte traditsiooniline kokkuv�te eelnevatel aastatel tehtust, vaid visuaalne liikumise j�ljerida - tuttavlik oma kordumiste ja �llatav oma k�rvalep�igetega. M�ningase imestusega peab t�dema ka seda, et Emaj�e linnas s�ndinud-kasvanud ning siia k�rgemat kunstiharidust edendama naasnud Anne Parmastole on k�esolev esimene isikn�itus Tartus.

Enamus 28 eksponeeritud t��st on valminud viimase poole aasta jooksul Tallinnas, kus A. Parmasto viibib �ppeperioodil neli p�eva n�dalast, Tartu kolme vastu, ning on vaataja ette toodud esmakordselt. J�rjekindla ekspressiivse abstraktsionistina pulbitseb Anne Parmasto looming /nagu ta isegi/ loomej�ust ja emotsioonidest. Piltidel on j��dvustatud olulised hetked /vahel on k�ik oluline/, mis n�udsid v�ljaelamist, kohati lausa purskumist. Inspiratsioon ise veenab kunstnikku ette v�tma suuri ja ebatavalisi formaate, tundma naudingut sinise ja rohelise /T�rkiis. 1997.�.,l.; Lime-Drops. 2001.�.,l./ ning erinevate punaste toonide l�uendile paiskamisest /Tie-Dye.2000.�.,l.; Valentine-Footprints. 2000.�.,l./ ja ka kompositsioonireeglite j�rgimisest. See viimatimainitud �lesanne on antud ovaalsetele kujunditele: iga l�uend saab just vajaliku arvu, paigutuse ning v�rviga mumme.

Segatud toonide v�lule, millele sekundeerib aeg-ajalt puhta v�rvi j�ulisus, alluvad paberile maalitud �lid, mis kunstniku poolt on kaheks seeriaks kokku nimetatud - Ronda. Corrida. I-VII ja Licorice-Allsorts I-V /valminud 2001-2002/. Need teosed on nii pingestatuselt kui formaadilt analoogilised esimeste, abstraktset kunsti p�hjendanud t��dega - k�ik n�ib selge ja k�lav. 1950. a. intervjuus �tles ekspressiivse abstraktsionismi teise laine suurkuju Jackson Pollock: "Vaataja peab ootama, mida maalil on talle �elda, ega peaks ise �ritama leida sisu v�i m�tet, mida ta seal arvab olevat." Oma piltide pealkirjade p�rast Anne Parmasto ei muretse, �rgem meiegi - olgu pigem l�bus.