Pallase skulptuur

21.07.06 - 24.09.06
Kuraator Ahti Seppet

Viimastel aastatel on K�rgem Kunstikool �Pallas� (1919-1940) nimega seostatud k�ikv�imalikke kunstin�itusi olnud palju, m�ne puhul on tunne, nagu ratsutataks Pallase kukil juba liiga tihti. Vahest see ongi nii, aga praegusel installatsioonirikkal ajal on �ks skulptuurin�itus Tartus �le hulga aja siiski �igustatud. Seda enam, et on taaselustatud kiviraidurite- kujurite �petamine Tartu K�rgemas Kunstikoolis. Kuigi ajavahe �Pallasega� on suur, saavad asjaga l�hemalt seotud isikud siiski v�rdlusi otsida-leida. Kui aga vanemast skulptuurist n�itust teha, ei saa kuidagi �Pallast� saduldamata j�tta. Seda n�itust ette valmistades kahtlesin kaua, kas eksponeerida k�iki, kes koolis �ppisid v�i kellel t�id kooliajast on s�ilinud. L�plik valik sai tehtud tuntumate skulptorite kasuks: Ferdi Sannamees (�Pallases�, 1919-24) Eduard Wiiralt (1919-24), Johannes Hirv (1924-31), August Vomm (1924-31), Martin Saks (1922-34), Roman Timotheus (1921-36), Herman Halliste (1923-26), Lydia Laas (1934-43). Alfred Leius (1921-29), Enn Roos (1935-39), kellega koos pidasin vajalikuks n�idata ka �Pallases� �ppinud aga mujal loominguteed j�tkanud kunstnikke: Maire-Helve M�nnik (�Pallases� 1942-44, Prantsusmaa), Linda S�ber (1931- 38, Itaalia), Endel K�barsepp (1935-39, USA), Ernst J�esaar (1924-33, Rootsi), Amanda Jasmin (1919-22, 1932-37 Rootsi), Eva Limberg (1938-39, Saksamaa), Salme Rosalie Riig-Sch�nberg (1936-43, USA), aga ka Jeguda Leiba (1929), Henn Sarap (1924-31), Aleksander Ipsberg (1927-30), Paul Horma (1923-29) ning Irmgard Luha, kellest pole mingeid andmeid. K�llap kannatab sellise �k�igi� eksponeerimise all v�ljapaneku �ldine tase, samas toobsee ehk esile sellele koolile omast fluidumit ja vahest m�ne �llatusegi. Skulptuuri sai tookordses Eestis �ppida ka Riigi Kunstt��stuskoolis. Skulptuurit��koda loodi seal 1921.a ning �petajatena t��tasid seal teistehulgas Jaan Koort 1921-23, Ferdi Sannamees 1925-27, Voldemar Mellik 1935-41, kusjuures seal�ppinutest protsentuaalselt l�id elus kunstiga l�bi sama paljud kui �Pallases� kunstihariduse omandanudki: Arseni M�lder, Aleksander Kaasik, Garibaldi Pommer, Rudolf Saaring (USA), Karl Pehme (USA). Muide Wiiralt, keda peame ka suurep�raseks skulptoriks, �ppis enne �Pallasesse� tulekut Tallinna Kunstt��stuskoolis (1915-1919). Pallaslaste n�itusel p��dsin eksponeerida t�id, mis tehtud kooliajal ning midagi hilisemast perioodist - onju �aja� t�htsus skulptuuris ja loominguaeg mitmet�henduslik ja oluline teema. S�gavuti on seda lahanud oma uurimuses A. Dobrovolski (1). Kui vaadelda l�petajaid, siis v�rdle kuidas tahad - esimene 1924a. lend, kus olid E. Wiiraltja F. Sannamees osutub tugevaimaks. Mis siis, et E. Wiiralti skulptuurilooming j��b v�heseks, on tema ��rmiselt tundlikud t��d saanud kindla koha meie skulptuuriklassikas. F. Sannamees omakorda oleks ka maalijana v�ljapaistvaks osutunud (2). Kuigi T. Nurk peab ka 1930-ndate lende tugevateks, j�id nad allakirjutanu arvates siiski keskp�rasemateks. �Skulptuuriateljee andis �ldse 15 l�petajat. Nad tulid koolist hea professionaalse haridusega, isikup�rase modelleerimisoskuse ja materjalide peamiselt kivi- t��tlemisvilumusega. Paratamatult oli �pilaste t��s �ppej�u m�ju kuna �piti ainult �he isiku juhendamisel (3). P�hi�petajaks oli A. Starkopf, 1919-1940 �petaja, 1929-1940 koolijuhina. Meie esiskulptor J. Koort kritiseeris kooli k�llalt teravalt ajakirjanduseski. �Ent mis kasu v�ib tuua meie kunstile ja kunsti-kultuurile sarnane �k�rgem� kunstikool, v�i k�mme sarnaseid, kui kooli professorid ise veel siplevad tehnilise j�uetuse k�es ning surmaheitlust peavad joonistusliste, maalitehniliste ja voolimiskunsti algm�istetega� (4). Vahest on Koortil isegi �igus seda �elda, sest tema kunstialane ettevalmistus oli suurep�rane, t��de tase aga praeguseni �letamata- vaadelgem tema t�id KUMU ekspositsioonis. Ja j�lle m�tlen n�utukstegeva nukrusega, milliseid t�id noil aastail Euroopas tehti. Meenutagem v�i U.Boccioni �Inimkeha liikumises� 1913, M. Duchampi �Font��n� 1917, C. Brancusi, H.Moore, P. Picasso t�id. Loomingu m�ttes tammus Pallase �petus k�ll paigal, kuigi T. Nurga andmeil k�isid �Pallases� Saksa, Prantsuse, Itaalia, Vene ajakirjad ning kooli �pilased olid kursis kunstielu aktuaalsete probleemidega (5) ja tehti ka v�lisreise. Kerge v�reluse meie skulptuuri t�id 1920 aastatel Eesti Kunstnikkude R�hma liikmed Juhan Raudsepp ja Henrik Olvi oma kubistlikus laadis t��dega aga nemad olid oma kunstihariduse saanud mujal. H. Read kirjutab: �Kubism ei olnud pelgalt �ks faas kunsti evolutsioonis- evolutsioonis, mis on vastavuses sotsiaalsete ja majanduslike trendidega, see oli m��rav murrang v�rreldes traditsiooniga. Viis sajandit oli euroopa kunst k�ikides faasides p�hendunud representeerimisele; kubismi tulekust edasi p�hendus ta �haenam teisele eesm�rgile � asendusele (6). Kubistlik-konstruktivistlik episood eesti skulptuuris j�i aga eba�htlaseks, esialgsete katsetusteajaks. Kunsti kujunemisk�igu �ldine suundumine loodusl�hedusele ei lasknud meil v�ljaarendada kubismis ja konstruktivismis peituvaid v�imalusi ning rajada neile midagi p�sivamat. Kuid see oli siiski esimene ja ainuke kord , mil eesti skulptuur astus s�nkroonsesse kontakti moodsa kunsti avangardiga� (7). Tuleb tunnistada, et eesti skulptuuri peeti v�lisn�ituste algaastatel (esimene, 1926 Riias) maalist, graafikast paremaks, muidugi t�nu vanematele kujuritele: J. Koort, V. Mellik, A. Starkopf, J.Raudsepp. Eesti kunstin�itustest v�lismaal v�tsid lisaks vanematele kunstnikele osa F. Sannamees, H. Halliste, E. J�esaar, A Leius, A. Vomm, M. Saks, J. Leiba. Pallaslastest esines v�lisn�itustel E. P�tsepa andmetel eraldi A. Ipsberg 1932 �S�ltumatute salongis� ja F. Sannamees 1928, 1933 �S�gissalongis� (8). Kodus esineti �Pallase� koolin�itustel, millised toimusid 1919-1940, samuti kunsti�hingu �Pallas� n�itustel. Aktiivne oli pallaslaste osav�tt ka KKSKV korraldatud n�itustest. F. Sannamehel oli Tallinna kunstihoones 1937. aastal ka personaaln�itus. Eestis oli 1930 aastate alguses 15 vabakutselise kunstniku seas 4 skulptorit, neist 2 pallaslast � H.Halliste ja F. Sannamees (9). Oli kuidas oli, aga nagu hilisem elu n�itas -hakkama nad said. Isek�simus on see, kuipalju nende m�ttelaad muutusteks valmis oli? Kas oli? Vist mitte eriti. Kui vaadelda nende hilisemaid t�id, siis ehk on �igus Jaak Olepil, kui ta kirjutab: ��skulptuuris kui k�ige maisemas kunstiliigis kipub vaimsus tihti materjali raskuse all kaotsi minema ning mitte alati ei tee kujur seda, mida sooviks vaid seda, mida oskab. Aja jooksul oskused avarduvad, kuid elu lahtim�testamise p��ded on kadunud ning skulptor ei kajasta enam probleemi, vaid kujutab motiivi- pead, keha, piirdudeski selle v�lise iseloomustamisega. Nii tunnebki raidkunst rohkem tublisid tehnikamehi kui m�tlejaid, ning eks see ole ka �ks p�hjusi, miks skulptuur nii kergesti anon��mseks kipub j��ma� (10). Aga ehk saame end sellega lohutada, et elasime pikka aega isoleerituna muust maailmast, v�i ongi see meie loomulik areng. Need, kes elasid v�lismaal: M. M�nnik, E. Limberg, E. J�esaar on muu maailmaga siiski paremini suhestunud, sammuke kohalikest ees. P�ris huvitavaid leide on M.M�nniku p�randis aga tema �ppis veel Saksamaal ja Rootsis ning elas Pariisis ning sealgi tunnen mingit V�lis-Eestile omast j�uetust stilisatsioonis nagu E. J�esaare portreedeski. L�petuseks: meil on siiski p�hjust r��mustada, et oli A. Starkopf ja �Pallase� algaastatel V. Mellik, kes suure osa oma loominguajast �petamisele p�hendasid ja skulptuuritraditsiooni Tartusse l�id. Ilus oleks, kui praegune k�rgem kunstikool, kes vahepeal omale �Pallase� nime igatses, �hel p�eval sellise tasemega skulptoreid koolitaks nagu see aastate eest oli - siis saab vast taas r��kida ka TARTU skulptuurist.

Ahti Seppet

Viited:

1. A. Dobrovolski. Aeg skulptuuris. SV 2. mai 1974, lk 8

2. H. Paas. F. Sannamees lk 18, 21 Kirjastus kunst. Tallinn 1974

3. T. Nurk. K�rgem kunstikool �Pallas� 1919-1940 lk 211. T�nap�ev, 2004

4. Koort, Eesti kunstnikkude Liidu 4 kunstin�itus 1. �P�evaleht� 1926, 26. sept

5. T. Nurk. K�rgem kunstikool �Pallas� 1919-1940. lk 11

6. H. Read. Modern Sculpture aconcise history p.54, Thames & Hudson world of art

7. Eesti kunsti ajalugu 2. lk 247. Kirjastus Kunst. Tallinn 1977

8. E. P�tsep. Kunstielu Eestimaal 2. lk 142-151. ACTA UNIVERSITATIS STOCKHOLMIENSIS

9. E. P�tsep. Kunstielu Eestimaal 2 lk 83. ACTA UNIVERSITATIS STOCKHOLMIENSIS

10. J. Olep. Vaimult rikas skulptuur. lk 41. Kunst nr 51. 1.1978.

N�itusega seoses on kasutatud Juta Kivim�e, Voldemar Ermi kogutud materjale, Toivo Toomemetsa, J�ri Haini ja Epp Preemi artikleid, EKABL-i andmeid, EKM-i t��d. Suur t�nu.

Valik n�itusest ilmunud retsensioone:

Ants Juske "Pallase kujurite t��d ootavad avastamist": Eesti P�evaleht 14. august 2006
http://www.epl.ee/artikkel/350773

Eero kangor "Ka traditsioonilist skulptuuri tuleb atraktiivselt eksponeerida" Sirp 08. september 2006
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4413

Indrek Grigor "Pallase skulptuur": artishok.blogspot.com 06. september 2006
http://artishok.blogspot.com/2006/09/pallase-skulptuur.html

Reet Mark "Vana hea skulptuur vanal heal moel"
http://www.ekspress.ee/viewdoc/A4AD3CC29FD4F750C22571DC002FFBA9