Noorte Kujurite �hing Vikerla
Noorte Kujurite �hing Vikerla on kindlasti �ks v�hemtuntumaid kunstniker�hmitusi meie kunstiloos. �hing loodi 1917. aasta 23/26. novembril ning sai tegutsemiseks aega t�pselt aasta. Nagu te n�ete on tegemist peamiselt maalikunstnikega, s�nal �kujur� oli tookord �ldisem t�hendus. �hingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander M�lber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavam�gi ja V�lko Tuul. Alfred Vaga nimetab oma 1923. aastal avaldatud artiklis vikerlaseks ka Paul Liivaku, keda tegelikult hakatakse arvustustes m�rkima alles 1920. aastal. 1917-18 oli ta veel Riigi Kunstt��stuskooli �pilane, mis polnud loomulikult �hingu tegevustest osav�tmiseks mingiks takistuseks.
Vikerlaga seotud dokumente pole palju. Nad ei j�tnud endast maha mingit programmi, ainult ajalehes ilmunud �hingu loomisteates j�udsid nad l�hidalt oma t�ekspidamisi selgitada. V�imalikke vihjeid saab v�lja lugeda ka V�lko Tuule surmateatest. Peamine, mis k�lama j��b on �kunst kunsti p�rast� ja sarnasuse, kuid mitte samasuse r�hutamine �Noor Eestiga�. Hugo Raudsepp on neid seostanud pigem �Siuruga�. Vikerlased pidasid t�htsaks k�ike sisemusest tulvavat, loomulikku ja v�hem v�i rohkem rahvuslikku. Ilmselt olid tollajal veel v�ga noorte kunstnike t�ekspidamised nii kujunemisj�rgus, et neid oli t�pselt raske s�nastada. R�hmitusena korraldasid nad vaid �he �rituse � tulu�htu �Estonias� ja esinesid 1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI n�itusel. �hingu tegevuse l�petas samal kuul alanud Vabaduss�da, milles langes r�hmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 m�rtsis suri kopsup�letikku V�lko Tuul.
P�rast s�da j�tkasid elluj��nud, kes suurema, kes v�iksema eduga tegutsemist, kuid r�hmitusest enam ei r��gita.
Vikerlaste loomingust v�is leida nii s�mbolismi, impressionismi, rahvusromantikat kui ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata k�ige k�psem Oskar Kallis, ekspressionism ilmus esimesena Aleksander M�lberi loomingusse, arvustustes pannakse p�rast O. Kallise surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt m�ngis �hingus suurt rolli, t�nasele kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu V�lko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus � � mis k�ll k�ik v�inuks olla kui...� poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja B. Tomasberg, kui A. M�lber poleks 1921 kadunud j��davalt Pariisi, kui nad oleksid saanud j�tkata v�imsa, andeka ja uuendustele avatud olnud r�hmana. Oletused teeb p�nevaks ka see, et nad olid mitte ainult kunstile p�hendunud boheemid, vaid v�gagi aktiivselt kunstiellu sekkuvad ja seda organiseerida tahtvad noored.
K�ige kaugemale ehk k�ige kaalukamaks j�udis kasvada Aleksander Krims, kelle loomingu hiilgeaeg j��b 1920-30. aastate vahele.
Vikerlastest pole varem �hisn�itust korraldatud, k�ll on k�sitletud pea k�igi loomingut eraldi. K�esoleva n�ituse puhul ilmub veebruariks ka kataloog.
N�ituse idee p�rineb Tiiu Talvistult, kes puutus vikerlastega kokku A. Laikmaa ateljeekooli n�itust tehes. Lisasin omaltpoolt veel nendega �heealise Herbert Lukk`u ja vaid m�ni aasta noorema Eduard Wiiralti. Esimese, kui v�hetuntud, kuid ��rmiselt huvitava ja paljut�otava kunstniku, kelle elu l�ppes samuti Vabaduss�jas. Teise kui n�ite �... mis oleks v�inud tulla, kui....�.
Loomulikult on n�itusel vaid valik k�igi kunstnike t��dest. Maalid n�itusel ja kataloogis p�rinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumidest, Tallinna Linnamuuseumist, L��nemaa Muuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning kahest erakogust.
Materjali kogudes puutusin ma kokku paljude abivalmite ning head n�u andvate inimestega arhiivides, muuseumites, erakogudes. T�nan k�iki abi ja aja eest.
Reet Mark
N�ituse kuraator
Tel 7341 050, 56 473 972
