Kunstnike Mari R��gu (1907-1986) ja Lagle Israeli (1923-2000) �hisn�itus �Teineteisem�istmine�

Tartu Kunstimuuseumi seekordne esimese korruse n�itus koondab endas kahe, v�ga mitmek�lgse ja tunnustatud naiskunstniku loomingut, keda sidusid lisaks �hise muusa teenimisele s�gav s�prusetunne ja eriline austus �mbritseva looduse vastu. Saalides on eksponeeritud Mari R��gu keraamikat ja metallehist��d ning Lagle Israelilt pastellmaale ja graafikat, mis on valminud poole sajandi jooksul, 1930-ndatest 1980-ndate aastate alguseni. Samas on v�imalus vaadata 1987. aastal valminud portreefilmi Mari R��gust ja fotokollaa�e tema t��dest, millest enamikku pole n�itusek�lastajal originaalina v�imalik n�ha. Juhiks t�helepanu kahele fotole stendil � nimelt kingituste karbile. A. Kivi romaanist �Seitse venda� inspireeritud komplekti tegi M. R��k Tartu linnav�imude tellimusel kingituseks proua Kekkosele ja anti �le Soome presidendi U. K. Kekkoneni legendaarsel visiidil Tartusse 1964.aasta kevadel.

�Looduses on minu meelest k�ik ilus� �tles Mari R��k 1977.aastal Ivi Drikkitile antud intervjuus.� Iga rohuliblekest v�id imetleda, iga �it ja oksa. Iga hetk n�ed isemoodi ilu. Kevadel, suvel, s�gisel.� Nagu Mari R��k ja Lagle Israel m�istsid poolelt s�nalt teineteist, jagasid �hist ruumi linna- ja maakodus, nii oleme nende loomingu kaudu tunnistajaks ka looduse ja kunstniku t�ielikule teineteisem�istmisele ning kokkuk�lamisele.

Suur saal on valdavalt keraamik Mari R��gu p�ralt, kus n�eme nii esimesi sellealaseid katsetusi kolmek�mnendatest aastatest (Tuvi. 1932-33 jt), metallehist��ga tegelemise algup�evil s�ndinut (Karikad taastajatele ja �P�llumajandus�. 1948) kui ka tema hilisemat loomingut. S�jaeelsel ajal uuenduslikuks ja edukaks osutunud katsetused saviglasuuriga h�visid paraku s�jatules, mist�ttu keraamika juurde naases M. R��k alles 1952. aastal. Enda treitud lihtsate vormidega ja enamalt v�ikeseformaadilistele vaasidele, kaussidele ja kannudele ilmusid kord paksema, kord �hema glasuuriga maalitud, kordumatud taime-, linnu- ja kalamotiivid (Vaas kaladega. 1958). Ka eksootilised loomad (Vaas flamingodega. 1959; Vaas pingviinidega. 1958 jt.) k�itsid kunstnikku, kuid enamgi veel eestimaised, roostikus ragistavad soolinnud (Vaas soolindudega.1959) ja tagasihoidlikud p�llulilled (Vaas tulilledega. 1966; Valge vaas. 1966-1969). Motiivivalikust l�htuvalt v�ib erandlikuks lugeda 1963. aastal valminud taldrikut autoportreega, sest inimest eelistas kunstnik kujutada metallipinnal.

Kahes saalis ongi eksponeeritud Mari R��gu h�beehteid � rinnan�elu, k�ev�rusid, ripatseid, mis on teostatud Eesti ehetekunstis tema poolt esimesena kasutusele v�etud taost��tehnikas. R��gu vabakujulisi ja maaliliselt reljeefseid ehteid kaunistavad elavalt modelleeritud inimeste (K�ev�ru peadega. 1961, Rinnan�el �Lapsed�. 1972) ja loomade kujutised (K�ev�ru hirvede ja huntidega. 1948; K�ev�ru ja rinnan�el hobusega. 1974), millele 1970. aastatel lisandusid taimed � ohakad (Rinnan�el �Ohakas�. 1977), rukkililled (K�ev�ru �Rukkilill�. 1979), n�siniined jt.

Lagle Israeli pastellimaalidel kohtame taas sedasama karget looduselamust, mida M. R��gu teostes. �mbritsev loodus oli nende �hisosa ja inspireerija, sealt silma j��nud tulbid, pihlakad, ristiku�ied jt paigutas Israel just R��gu loodud vaasidesse (Tulbid. 1965; Ristikhein. 1970). Kunstnike koost��st s�ndisid ka m��blikomplekt laua ja 2 tooliga ning kohvikannualus siiliga.

Eesti kunstiajalukku j��dvustas Lagle Israel end monumentaalse seinapannoode loojana, neist tuntumaks T�ravere observatooriumis asuv �Muistsete eestlaste t�hekaart� (1963-1964). N�itusekomplektis on esindatud kunstniku n�gemused graafilises vormis, illustreerides talupoeglikust argielust s�ndinud vasteid p�hjataeva t�hekujunditele nagu �Koot ja reha� (Orion), �Orjat�ht� (Siirius) jt.

M. R��gu unistus teha suurt keraamilist pannood ei t�itunud�

Kuid siiski � nad, Mari R��k ja Lagle Israel, pidasid vajalikuks teha seda, mida tahtsid, vaatamata ajale ja oludele.

Reet Pulk-Piatkowska, n�ituse kuraator

Valik n�itusest ilmunud retsensioone:

Reet Mark "Sama ornament, samad tunded" Eesti Ekspress 10.08.2007
http://www.ekspress.ee/viewdoc/8662A502A3965F68C225733300349B21

Krista Piirim�e "Lihtsamat teed pidi" Tartu Postimees 28.08.2007
http://www.postimees.ee/280807/tartu_postimees/kultuur/279268.php