Alates 11. maist on Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu �likooli Botaanikaaias �heaegselt avatud Liina Siibi foto- ja videon�itus pealkirjaga �Dexiosis�.

N�ituse avamine toimub kolmap�eval, 11. mail kell 16:00 Tartu Kunstimuuseumi viltuses majas Raekoja plats 18.

Liina Siib: �Dexiosis � vana-kreeka hauasammastel korduv h�vastij�tumotiiv � on k�epigistus kadunukese ja elusolijate vahel. M��did toidavad ja paikavad lagunema kippuvaid ideaale, emblemaatiline puudutus kahe k�e vahel on tugevam kui kivi, millest see on vormitud.�

Seekordses fotov�ljapanekus Tartu Kunstimuuseumis n�itab Liina Siib endale ainuomase esteetilisusega, kuidas teatud igip�lised teemad on l�bi inimese m�ttemaailma muutumise k�lge kasvatanud erinevaid topeltt�hendusi ja ajaloolise kultuuritaaga t�ttu paljuski minetanud oma esialgse m�tte. Paljuski on t�henduss�mboolika aga nii intensiivne, et seda ei h�lva ajavoo m��datuhisemine, nad j��vad p�sima igavesti. Neid m�tteid aitavad kunstnikul edasi anda taas(l)avastatud motiivid � dexiosis, ehk algselt atika hauasteelidel perekonna �htsust s�mboliseerinud k�epigistus, ja viigileht, mille t�henduste- ning funktsioonidev�li laiub pattulangemisest ja aidoia varjamisest kreeka skulptuuridel kuni t�nap�eva �hiskonnas m�ttetu ning kasutu tsensuuri konnotatsioonideni. Kreekas filmitud videod loovad kohasilla antiikse ja t�nap�evase vahele, lubades m�rgata t�nap�eva kultuuriteksti ajaloolist algup�ra.

Botaanikaaias eksponeeritud t��d lisavad sellele ideestikule ehtsa, vahetu looduse, kuigi kultuuraia kujul. Liina Siib kasutab siin p�ris loodusmotiive, ehtsaid taimi, nagu inimene nad kunagi kultuuri ikke on rakendanud. Taimelehed varjavad kunstiteoseid, muutudes sellega kunstiteose osaks. Kunsti ja looduse s�mbioosis tekivad taas lisat�hendused.

Lisaks on Tartu �likooli Botaanikaaias n�itus viigipuudest, mis n�itab s�mboliks muutunud taime tegelikku looduslikku mitmekesisust ja eripalgelisust.

N�itus j��b m�lemas toimumiskohas avatuks 05. juunini.

Liina Siib on vaieldamatult �ks eesti tippu kuuluvaid naiskunstnikke. Algselt graafikaeriala l�petanud kunstnik p��rdus m�ne aja p�rast fotokunsti poole, luues harukordselt esteetilisi ja kaunikeelelisi fotosid, milles jutustab �hiskonna mitmepalgelisusest (kurikuulus ja vastakaid arvamusi tekitanud sari (...nimi muudetud), 2000), sotsiaalsetest (n�itus �K�lalislahkus� Tartu Kunstimuuseumis 1997. aastal) aga ka individuaalps�hholoogilistest teemadest (n�itus �Asendusihad� Rotermanni Soolalaos 2003. aastal).

Andres Kaera