Tartu Kunstimuuseumis peagi avatav näitus "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" kutsub üles arutlema kunstimuuseumide rolli üle täna, 21. sajandil.

Neljapäeval, 23. jaanuaril avatakse Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) muuseumi juhi Rael Arteli kureeritud näitus "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?". Näitus on avalöögiks rõhuasetuste muutumisele muuseumi näitusepogrammis ning selle eesmärk on algatada laiemat arutelu teemal, milline peaks olema tänapäevane kunstimuuseum, millist rolli ühiskonnas täitma, kuidas toimima, kellele ja mida pakkuma. Näitus ulatub läbi kolme korruse, selles osaleb oma töödega 15 kunstnikku Eestist ja mujalt. Lisaks on näitusesse integreeritud alaprojektid Tartu Kunstimuuseumi kullafondist ning muuseumi trükiste graafilisest disainist läbi aegade. Näitusega kaasneb giid-kataloog-töövihik, mis avab projekti “Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” tagamaid ja eksponeeritud teoste ja alaprojektide taustu.

"See näitus on kindlasti erandlik väljapanek, sest kui kunstimuuseumilt oodatakse eelkõige oma kogude vahendamist ja mõtestamist, siis sel korral tekkis vajadus võtta aeg maha ja pöörata tähelepanu institutsioonile endale. Tulemusrikkam on teha seda aga kollektiivselt, kaasates töösse ka kogukonna ja kõik huvitatud pooled. Antud näitust võikski käsitleda kui töövahendit või diskussiooniplatvormi, et vaadata kriitiliselt üle oma eksistentsi alused ning revideerida normiks muutunud toimimispõhimõtteid. Kuraatorina soovin, et näitus kujuneks omamoodi laboratooriumiks, kus püütakse muuseumikontekstis ettetulevatele probleemidele üheskoos lahendusi leida," rääkis Tartu Kunstimuuseumi juht Rael Artel.

Ühelt poolt on "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" väga isiklik näitus, mis reflekteerib muuseumi juhi kogemusi, mõtteid ja tundeid seoses muuseumiinstitutsiooni ja selle igapäevaelu kõige erinevamate aspektidega. Teisalt aga uurib läbi kolme korruse ulatuv väljapanek, mis kombineerib Tartu Kunstimuuseumi kogusid ja kaasaegset kunsti, ühe keskusest eemal asuva kunstimuuseumi toimimisloogikat, keskendudes küsimustele, mille üle diskuteerivad arvatavasti paljud muuseumi- ja kunstihuvilised.

"Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" lähtub teravast vajadusest see muuseum uuesti leiutada – me ei saa enam minna edasi nii nagu vanasti, sest kogu maailm muuseumi ümber on muutunud alates riigikorrast ning lõpetades muuseumi- ja kunstiväljal ning visuaalkultuuris laiemalt toimunud arengutega. Ka ei saa me toimida nii nagu Kumu või mõni teine pealinnas asuv suur muuseum, sest me ei tegutse samas kontekstis. Seega tuleb see muuseum uuesti mõtestada ning leida lahendused, mis sobivad enim antud aega ja ruumi ning võtavad maksimumi neist vahenditest ja võimalustest, mis meil praegu kasutada on. Ühesõnaga – tuleb leiutada 21. sajandi muuseum.

Näitusega kaasneb giid-kataloog-töövihik, mis avab projekti "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" tagamaid ja eksponeeritud teoste ja alaprojektide taustu. Trükise kontseptsiooni autor ja toimetaja on Rael Artel, tekstide autorid Marika Agu, Rael Artel, Mare Joonsalu ja Hanna-Liis Kont, kujundaja Jaan Evart. 96 lehekülge, eesti keeles.

Näitusega kaasnevad giidituurid ja vestlusringide programm.

Näitus jääb avatuks kuni 9. märtsini.

Näituse info:

"Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?"

Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18)

23.01.–09.03.2014

Kuraator: Rael Artel

Kaaskuraatorid: Marika Agu, Mare Joonsalu, Hanna-Liis Kont Osalevad kunstnikud: Johanna Billing, Cyprien Gaillard, Toril Johannessen, Flo Kasearu, Tamas Kaszas ja Aniko Lorant, Kristi Kongi, Edward von Lõngus, MinaJaLydia, Müra2000, Jo Nurm, Dan Perjovschi, Jaanus Samma, Jaan Toomik, Jevgeni Zolotko Alaekspositsioonid Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu kogude ja arhiivi põhjal.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Estplast Tootmine OÜ, Henkel Eesti, Tartu linn, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum ja Norra Kaasaegse Kunsti Kontor.