Tartu Kunstimuuseumi 2004. aasta suurprojekt �Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused� on p�hendatud eesti kunstnik Karin Lutsule (1904-1993). N�ituse, mahuka monograafilise kataloogi ja ettekannete p�evaga t�histab muuseum kunstniku 100. s�nniaastap�eva, Kunstikooli "Pallas" 95. juubelit, Tartu Kunstimuuseumi 64. aastap�eva ja 60-ne aasta m��dumist eestlaste suurest paguluslainest Rootsi. Karin Lutsule p�hendatud �ritused saavad alguse 8. oktoobril 2004, mil kell 4 p�rastl�unal avatakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 kunstniku suur �levaaten�itus. Esmakordselt saab n�ha K. Lutsu loomingut nii suures mahus. Eksponeeritud on k�ik tuntud s�jaeelsed maalid ning seni tundmatud Rootsis tehtud maalid ja graafika. V�lja on pandud fotosid, K.Lutsu artikleid ja tema illustreeritud raamatuid, visandeid, tr�kiplaate, kokku �le 250 teose. Ilmub mahukas v�rvitr�kis kataloog (maht 240 lk.), kus on artiklid K. Lutsu loomingu ja kunstivaadete kohta, biograafia, mis sisaldab kunstniku autentseid tekste p�evikutest ja kirjadest, t��de illustreeritud nimestikud, n�itustel esinemiste loend, bibliograafia. 28. oktoobril kell 11 � 16 toimub koost��s Rootsi kunstiteadlastega ettekannete p�ev. Ume� �likool, kellega koost��s on Tartu Kunstimuuseumil toimunud juba �ks ettekandep�ev ja antud v�lja kaks artiklite kogumikku, millest viimane oli p�hendatud Karin Lutsule, annab ka seekord v�lja tr�kise ettekantavate tekstidega. N�ituse ajal toimuvad muuseumis mitmed �ritused, mis on seotud Karin Lutsu n�itusega. Muuseumipedagoog viib l�bi mitmeid ettev�tmisi nii koolilaste kui ka publikuga laiemalt.
KARIN LUTS on eesti kuulsaim naiskunstnik, kes l�petas Tartu K�rgema Kunstikooli "Pallas" 1928. aastal. Tema oman�oline maalilooming on �ks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920-30-ndate aastate eesti kunstis. 1944 p�genes K. Luts-Arumaa koos oma vastse abikaasa keeleteadlase Peeter Arumaaga Rootsi. 1950. aastal said m�lemad rootsi kodakondsuse. P. Arumaa valiti 1950. aastal Stockholmi �likoolis slaavikeelte professoriks. Karin Luts oli paguluses �ks aktiivsemaid eesti kunstin�ituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid, kes otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, t��tades nii abstraktses kui ka s�rreaalses laadis. 1963. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike �hingu FSK (F�reningen Svenska Konstn�rinnor) ja 1964 Rootsi Kunstnike �hingu KRO (Konstn�rernas Riksorganisation) liige. 1960-ndatest aastatest peale graafikakursuste k�lastamist tegeles Luts aktiivselt ka graafikaga ning esines n�itustel koos rootsi kunstnikega. Karin Luts p�randas oma maali- ja graafika loomingu Tartu Kunstimuuseumile ning mahuka kirjalikup�randi (p�evikud, kirjavahetus) Eesti Kirjandusmuuseumile, kus talletatakse ka tema abikaasa Peeter Arumaa fondi. N�itus j��b avatuks 1. maini 2005. N�ituse kuraatorid:
Mare Joonsalu�� t: 734 1050, 5343 2994
Reet Mark��������� t: 744 1920, 5647 3972
Tiiu Talvistu����� t: 734 1050,�� 528 1342
Reedel 28. jaanuaril, 4. veebruaril, 11. veebruaril kell 17.00 tasuta n�ituse tutvustus kuraatoritelt |
