Kolmapäeval, 3. juulil kell 17 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis, Raekoja plats 18  näitus "Inimese jälg. Tööstusmaastik eesti kunstis".  Tegemist on värskelt II ja III korrusel avatud suurnäitusega "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal"  dialoogi astuva valikuga eesti kunstnike poolt loodud industriaalsetest maastikest. Looduse kõigutamatu rahu asendub avatavas väljapanekus  inimlike saavutuste reaga, 8 autori visiooniga aastatest 1949-1985.

Suitsevad korstnad, võimsad tuhamäed ja konstruktsioonide rägastikud progressi maamärkidena leidsid eesti kunsti tee nõukogude võimu perioodil, mil ideoloogilised käsulauad mõjutasid loodava sisu ja vormi. Objekte, mida kujutada ja millest ka vaimustuda, kerkis üle terve ENSV. Vähema kui ühe inimpõlve jooksul muutusid maastikud nii linnas kui  maal.

Kohtla-Järve gaasitehast, maailmas esimeseks omataoliseks tituleeritut on jäädvustanud väga erinevalt graafikatehnikate meisterlikud valdajad Richard Kaljo ja Evald Okas. Inspiratsooni arvukate värviliste lito- ja linooltehnikas lehtede teostamiseks said ka Evi Tihemets, Allex Kütt ja Avo Keerend Ida-Virumaa nn põlevkivibasseinist ning Albert Anni ja Ludmilla Siim suurtööstuse muljetavaldavast mastaapsusest.

Linnastumisega kaasnenud protsessid panid tühermaadele kerkima terveid elurajoone ning horisondid kaugenesid nagu lubatud helge tulevikki.  Abstraheeriv ja geometriseeritud  kujutuslaad muutus järk-järgult normiks, mille eredamateks näideteks  on Elmar Kitse maalitud suurformaadiline, 2x2,5 m "Ehitajad" ja Evad Okase "Linna rajamine".

Viimasel kümnendil saab taas kõneleda tööstusteema aktualiseerumisest eesti kunstis ja mitmeid loojaid on köitmas kunagised märgilise tähendusega tööstusobjektid, kuid muutunud on tõlgendused ja väljendusvahendid.

Näitusel eksponeeritavad tööd kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni. "Inimese jälg. Tööstusmaastik eesti kunstis" Kunstikabinetis  jääb avatuks 28. juulini.