Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi �hisn�itus Tartu Kunstimuuseumis 8. juulist 8. augustini.

Ilse Leetaru (1915) on New Yorgis elav eesti kunstnik ja kunstikoguja, kellele, nagu paljudele eestlastele sai osaks p�genemine kodumaalt ja kohanemine olukorraga eksiilis. See l�kkas aastateks edasi ka kunsti�pingud. Oma varases nooruses oli Ilse Leetaru �ppinud A.Lemba k�e all muusikat ja Eesti oludes oleks temast ilmselt saanud hoopis klaverikunstnik. Ent ka suur huvi kunsti vastu �hutas teda juba kodumaal olles suhtlema eesti tuntud kunstnikega, kelle t�id ta v�imaluste piires ka ostis. M�ne aastaga rajas Ilse Leetaru oma kunstikogu, millest osa viis kaasa USA-sse, osa aga j�i kodumaale.

2003. a. otsustas Ilse Leetaru kinkida oma kunstikogu Eesti kahele kunstimuuseumile. T��d p�rinevad s�dadevahelisel ajal tegutsenud eesti kunstnikelt (Endel K�ks, Jaan Gr�nberg, Kuno Veeber, Herman Talvik jt). Haruldusteks selles kogus on Kristjan Raua ja Konrad M�gi maalid, samuti mitu Eduard Wiiralti joonistust.

1960ndatel alustas Ilse Leetaru kunsti�pinguid Saksamaa ja USA kunstikoolides ning t�iendas end Pariisis. Suureks eeskujuks oli talle Eduard Wiiralt ja ilmselt tema m�jul sai ka Leetarust graafikakunstnik. Oma t��des kasutab ta mitmesuguseid v�rvilisi s�gavtr�kitehnikaid, samuti litot ja puhast oforti. Tema kunstiloomingut iseloomustab t�henduse otsimine looduse motiividele ja suur r�hk v�rvi j�ule, millega esmapilgul realistlikud motiivid omandavad tinglikkuse ja erilise meeleolu. Oma reisidel j��dvustatud loodusemotiivides v�ldib kunstnik turistlikku m��dalibisemist, p��des tabada looduses ja inimestes kordumatut, tunnuslikku.

V�ljapanek �Ilse Leetaru. Kingitud kunst� avatakse 8. juulil kell 16.00 Tartu Kunstimuuuseumis. N�itus on t�nu- ja t�helepanuavalduseks Ilse Leetaru suuremeelsele kingitusele, mis t�iendab meie eesti kunsti klassika kogusid. Lisaks on kunstnik pea terve oma loomingu � �le 200 teose � jaganud kahe kunstimuuseumi vahel, ka sellest on n�itusele j�udnud esinduslik valik. (Eestis on tal 1990ndail aastail olnud neli isikn�itust). N�ituseks valmis kataloog, millega soovitakse tunnustada hea ja v��rtusliku kunsti kinkimise fenomeni riiklikesse kollektsioonidesse ja anda ka panus nende kogude avalikustamisele.