 |
 |
 |
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
N�itused TKMi Viltuses majas |
 |
Tartu, Raekoja plats 18 |
 |
Telefon: |
 |
5881 7811 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Equador ja Keenia p�hjamaalaste pilgu l�bi. Arja Toivonen ja Epp Meisner |
 |
Kuraator(id) : Ene Asu-�unas ja Krist Piirim�e 06.09.2002 - 06.10.2002 |
 |
Epp Meisner on s�ndinud Tartus ja l�petanud Eesti Kunstiakadeemia. Tema elutee on viinud ta v�ljapoole Eestit ning �ks erilisemaid ja kogemusterikkamaid eluetappe m��dus Keenias. Ta oli Keeniast niiv�rd haaratud, et koolitas end Keenia Rahvusmuuseumi giidiks ja hakkas l�uendile j��dvustama p�rismaalasi nende eksootilises toreduses, mis on juba kadumisohus. Nii ongi tema maalides ja fotodes peale v�ga aafrikap�raste paikade ja v�rvide v�ga p�nevat etnoloogilist teavet. Iga pildi taga on autori isiklik lugu, omad suhted ja tunded.
Epp Meisneri esimesel isikn�itusel Eestis on v�ljas ligi 30 maali, paark�mmend fotot ja joonistused koos selgitavate tekstidega.
Arja Toivonen �ppis M�ncheni ja D�sseldorfi kunstiakadeemiates ja l�ks siis L�una-Ameerikasse otsima uut, oman�olist sisu oma t��desse. Ta on k�llap ainuke soome kunstnik, kes on elanud ja t��tanud L�una-Ameerikas �le 10 aasta. Ta s�brunes indiaanlastega, elas nende kodudes ja v�ttis osa nende elust ja t��st. Ecuadoris, Otavalos rajas ta ka oma kodu. (Tema abikaasa on quechua h�imu kuuluv muusik Rafael Cachiguango).
Arja Toivonen on talletanud indiaanlaste elu paljusid tahke: usup�had, muusika, fiesta, t��, naine, Amazonase vihmametsade loodus ja loomad. Stiililiselt seob ta oma realistlikku k�sitluslaadi naivismi ja rahvakunsti elemente. T��de v�rvidki s�nnivad otse �mbritsevas looduses ja h�imu riietuses valitsevast v�rvikast sinisest ja punapruunist.
Alates 1992 elab Arja Toivonen oma perega taas oma s�nnipaigas Juupajoel, kus vanast k�lakoolist on saanud nii kodu kui ateljee nimega �Ateljee Otavalo�.
Epp Meisneri ja Arja Toivoneni �hisn�itusega �Keenia ja Ecuador p�hjamaalase pilgu l�bi� Tartu Kunstimuuseumi seinte vahel on kokku saanud maailma m�lemad poolkerad ja erinevad rahvad. |
|
 |
|
 |
 |
 |
|