Tänavuse ART IST KUKU NU UTi kaasaegse kunsti klassika näitus "MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika" keskendub eesti kaasaegse kunsti sõlmteostele ja toob vaataja ette 1990ndate legendaarsed tööd, mis paljuski defineerivad üldrahvaliku arusaama kujutavast kunstist siin ja praegu, 21. sajandi Eestis. Me tuleme omaenda minevikust ning eesti kaasaegse kunsti praegune olukord ja positsioon avalikus sfääris on suurel määral 1990ndate kunstielu arengute produkt. Rahvuslikus kultuurikontekstis ja visuaalses eneseteadvuses kujundavad kaasaegse kunsti kuvandit ikka veel fantoom-teosed, millest mõnda on näinud väga vähesed, ehkki eksperdina esinevad kommentaariumites paljud. Tahame neid tänaseks juba müütideks muutunud töid jälle eksponeerida ning kutsume ka vaatajat üles neid uuesti vaatama ja tänase päeva kontekstis kriitiliselt ümber mõtestama. Kas poleks juba aeg 1990ndatest üle saada ja edasi liikuda?

Näituse pealkiri erineb päris radikaalselt konventsionaalse muuseuminäituse omast. Oleme hüljanud korralike kunstiajaloolaste rutiinsesse ja rafineeritud leksikasse kuuluvad väljapeetud sõnastused. "MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!" põrgatab vaatajale tagasi need emotsioonidest kantud poolautomaatsed hüüatused, mida publik kaasaegse kunstiga näost näkku kohtudes tihti kas mõttes või häälekalt väljendab. Korraldajatena käime need tundeavaldused kohe välja, et saaksime pärast esimesi emotsioone liikuda edasi juba kunstiteoste sõnumi, sügavama tähenduse ja laiema ühiskondliku situatsiooni juurde, milles teosed valminud.

"Eesti kaasaegse kunsti klassikana" alapealkirjastatud näituseprojekti kunstnikevalik on tegelikult üsna aimatav -- Kai Kaljo, Raul Meele ja Jaan Toomiku nimed ei vaja vast pikemat tutvustamist. Samuti ei pruugigi teha rohkemat, kui avada järjekordne kunstiteemaline artikkel internetis, kui kommentaariumis võib kohata viidet Jaan Toomiku legendaarsele "sitapurkide" installatsioonile. Tänavu möödub teose "15. mai -- 1. juuni 1992" valmimisest, eksponeerimisest ja hävitamisest 20 aastat, kuid kujutluspilt rahva mälus püsib siiski elavana ja kütab kirgi. Otsustasime tähistada teose sünnipäeva ning toota selle uuesti. Kui väljapaneku keskpunkt on 1990ndatest pärit sõlmteosed, siis mitte vähem kaaluka osa moodustavad nende teoste miksid/remiksid/kommentaarid, millest enamik tellitud eesti noorema generatsiooni kunstnikelt spetsiaalselt ART IST KUKU NU UTi festivali tarvis -- kaasaegse kunsti klassikaga suhestuvad rühmitus Johnson ja Johnson, Flo Kasearu ja Anna-Stina Treumund. Näituse "MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!" ülesehitus on kolmeosaline, kus lisaks 1990ndates pärit sõlmteostele ja nende kommentaaridele eksponeeritakse valikut seotud arhiivimaterjale.

Näituse avamisel esitletakse ka "MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!" kataloogi, mis keerleb eksponeeritud teoste ümber ja selles on kaht tüüpi tekste: kuraatori intervjuud kunstnikega ning pikemad, sõlmteoseid avavad artiklid. Tekstide autoriteks on Rael Artel, Reet Mark ja Tiiu Talvistu, Hanno Soans, Kadri Veermäe; toimetajaks Tiiu Talvistu. Kataloogi on kujundanud Mikk Heinsoo, fotograaf Taavi Piibemann. Pehme kaas, 64 lk, eesti ja inglise keeles.

Näitus "MÖH? FUI! ÖAK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika" poleks olnud võimalik ilma järgmiste inimeste ja organisatsioonide abi ja toetuseta: Jevgeni Berežovski, Kadri Karro, Raivo Kelomees, Tartu Kunstimuuseum, Piia Ruber, Annika Räim, Kaarel Tarand, Reet Varblane, Reimo-Võsa Tangsoo.