Taastulek minekus

Eesti edumeelse taide enfantterrible Andres S�tevaka (s�nd 22. nov 1971) Kristuse aeg on �mber saanud. N��d j��b loota vaid taastulemisele.

S�tevaka on lummavalt mitmek�lgne kunstnik. Skandaalse poliitporno ning s�mbolsiivutuste k�rval loob ta sotsiaalselt ja poliitiliselt t�iesti neutraalset kunsti maaliliste linnavaadeteni v�lja. Ehkki self-made man (v�i just seep�rast), on ta oma kunstiloomes uskumatult vaba, sest tal on k�va kool seljataga. Akadeemilist kunstiharidust tal pole, ent oma kunstialaseid oskusteadmisi t�iendas ta Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisateljees Alar Nurkse juures (1993-1994), P�rnu S�tevaka Humanitaarg�mnaasiumi kunstiosakonnas (1994-1995) ning Konrad M�e nimelises maalistuudios Tartus (1995-1998), kus ta omandas Kaja K�rneri ning Heldur Viirese juhendamisel pallasliku maalikooli alused. Arendavad on olnud ka arvukad �ppereisid risti-p�iki l�bi Euroopa ning seet�ttu on ta vanal heal kombel tutvunud suurema osa Vana Maailma klassikalise ja modernse kunstiga originaalis. Kunstnikunime S�tevaka ristiisaks peab Andres M�ekallas Heldur Viirest, kes hakkas teda Konrad M�e stuudios h��dma �meheks P�rnust, meheks S�tevakast�. Kunstnik S�tevaka on osalenud lugematul arvul �hisn�itustel ning tal on olnud ka tosinkond isikun�itust nii meil kui mujal.

Siinses, v�ib vist m�ningate m��ndustega �elda, abstraktse ekspressionismi v�tmes maaliprojektis lahkab kunstnik talle �lit�htsat probleemi � v�rvi, v�rvik�sitlust. S�tevaka arvates on silm inimese t�htsaim tajuvahend. Seet�ttu on v�rvide abil v�imalik m�jutada nii enesetunnet kui n�iteks ruumitaju, v�rvivalik kas riivab v�i puhastab inimese siseilma. Enamik kunstniku suurem��tmelisi abstraktseid t�id p�hineb v�rvikontrastidel, millegata p��ab vaatajale selgitada v�rvi kui �he ps��hilise m�jutusvahendi olulisust. S�tevaka kasutab oma t��des hulganisti v�rvikontraste, samas p��des neid allutada teatud formaadi ja kontseptsiooni piiridele. M�jutatuna pallaslikust maalikoolist, m�ngides faktuuri ja v�rvin�anssidega saavutab ta intrigeerivaid tulemusi. S�tevaka on k�ike seda s�nastanud j�rgnevalt: �Minu t��des on olulisel kohal faktuur, mis annab v�imaluse luua v�rvikompositsioone. V�rvivalik algab esimesest paikapandud v�rvipinnast ja areneb edasi m�ngimise ja sobitamise teel. Eriliselt pakub mulle huvi kontrastv�rvidega m�ngimine, samas saadud kombinatsiooni tasakaalustamine m�ne kolmanda tooniga�. V�rvik�sitluses on S�tevaka mentoriks Matisse ja tema oskus muuta musta tooniks, musta sulandamine pilti nii, et see harmoneeruks. S�tevakat ja Matisse�i ei �henda mitte ainult see, et nad panevad k�rvuti rohelise ja punase, vaid ka see, et nad m�lemad muudavad musta tooniks. S�tevaka manipuleerib kontrastv�rvidega ning �htlasi paneb proovile ka vaatajate v�rvitaluvuse, olles v�rvidega maalides m�nikord sama �okeeriv kui oma poliitporno kollaa�idega. Olgu, kuis on, aga pr�gikasti koloriiti siinselt S�tevaka n�ituselt k�ll ei leia.

Taiesed n�itusel on aastatest 1998-2006, pooled neist jooksvast aastast. V�lvsaalis eksponeeritavate v�ikseformaadiliste t��de puhul on kunstnik kasutanud autoritehnikat, mille saladust ta ei avalikusta, nagu ka nende t��de puhul kasutatud eripaberi p�ritolu.

S�tevaka taastulek selle n�itusega puhtasse abstrakti on muljetavaldav. J��me ootama kunstniku tulevaid tulemisi, sest: �S�tevaka on ehe n�ide eesti kunstnikust, kes julgeb muutuda. Tema puhul ei ole k�ll nii, et eesti kunstnik v�ib k�ll muutuda, aga ainult natuke sinisemaks, punasemaks v�i kollasemaks. S�tevaka v�ib muutuda igasuguseks vastavalt oma natuurile. Las ta teeb seda siis parem juba Maalikunstnike Liidu liikmena. Ja me ei takista teda�. Need on read Lemming Nageli soovituskirjast S�tevakale Maalikunstnike Liidu liikmeks astumiseks. N��dseks on S�tevaka juba liidu liige. Ehkki maalikunstnik on ta ilma igasuguse kuuluvusetagi ning oma teed l�heb ta niikuinii � teisena tagasitulekuks.

Hannes Varblane

P. S � kunstnik t�nab Eesti Kultuurkapitali ning Tartu Kultuurkapitali.