PRESSITEADE 5.06.2013 5. juunil kell 11.00 algavad Tartu Kunstimuuseumis Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised. Lõputööde näitused Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimajas, Kunstimaja galeriis ja Monumentaalgaleriis, Vanemuise kontserdimaja fuajees ja Y-galeriis jäävad avatuks 30.juunini.
Maalikunsti bakalaureusetööd 2013
Tartu Kunstimuuseum:
Liis Kogeri (1989) seitsmest maalist koosnev „Valgusemängija“ sari ei üritagi tõlkida luulet proosaks. Teie ees olevad värvid ja valgused võbelevad võimsamalt kui must tekstisõrm ühehäälsel taustal.
Indrek Aaviku (1990) viiest maalist koosnevas seerias „Insomnia“ on kujutatud une ja ärkveloleku vahelist viirastuslikku maailma.
Sandra Lääne (1990) „ArNePo“ uusgeomeetrilised värviuuringud käsitlevad võimalikku arvuti ja inimese vahelist koostööd. Abstraktsioon arvuti ekraanil on kunstiteose kavandiks ning maali inspireerinud luuletus maali pealkirjaks. Antud projekt ja lõputöö ArNePo on läbi viidud koostöös Helsingi Ülikooli teadusgrupiga Discovery, mis tegeleb andmekaeve ning arvutusliku loomega (computational creativity). Teadusgruppi juhib professor Hannu Toivonen, kes on juhtiv ekspert andmekaeve valdkonnas; projektiga on seotud ka doktorandid Jukka Toivanen ja Oskar Gross. Kasutatud luulegeneraatori1 lõi Jukka Toivanen ning uudiste analüüs2, protsessi abstraheerimine ning visualiseerimine on tehtud Oskar Grossi poolt ning maalide lõplik teostus on usaldatud Sandra Lääne kätesse.
[1] J. M. Toivanen, H. Toivonen, A. Valitutti, and O. Gross, “Corpus-based generation of content and form in poetry,” in International Conference on Computational Creativity, Dublin, Ireland, 2012, pp. 175–179.
[2] Gross O, Toivonen H, Toivanen JM, Valitutti A, “Lexical Creativity from Word Associations,” in Proceedings of Knowledge, Information and Computational Creativity Support Systems, Melbourne, Australia, 2012, pp. 35-42
Edgar Juhkov (1989) „58.3 26.7” kujutab oma viieosalises seerias vaateid Annelinna punktidest, monteerides erinevatel aegadel samas vaateväljas olnud inimesed ühele pinnale. 70-ndate maaliklišeedele ja võõrandumistõlgenduste edasiarendustele rajatud kompositsioonid mõjuvad vanameisterlikult.
Tartu Kunstimaja:
Kadri Kõiv (1987) „Eesti talv“ koosneb kolmest askeetlikust maalist, kus on kujutatud talvist loodust linnas. Maalitud motiivid on urbaniseerunud vaated paneelmajade vahel asuvatest kaskedest talveängises Tartus.
Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii:
Maarja Nõmmiku (1991) sinivalges koloriidis maalitud geomeetriline sari „Ruum ruudus“ täidab kogu Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii Kaido-olelikus võtmes ruumi-tajudega. Ruumimõju aluseks on unenäo-taoline usutavus – loogiline oma irratsionaalsusest hoolimata.
Tartu Kunstimaja galerii:
Elo-Mai Mikelsaare (1989) 6-osaline lõputöö „Must stsenaarium“ on maalitud harvanähtava sisendusliku jõuga. Abstraktse ja realistliku süntees, eriti portreelise lahenduse kontekstis toodab üheksal juhul kümnest halvamaigulist déjà vu-d, autoril on õnnestunud lahendada kogu seeria põldroosiliku, intellektuaalset ja maalilist ühendava kõrgmeisterlikkusega.
Y-galerii:
Diana Lõhmuse (1991) „Karakuduk“ põhineb Turkmeenia muinasjutul, new-agelik, ornamentaalsusest ja kultuurantropoloogilisest materjalist lähtuv lugu sobib Y-galerii kõike näinud müüride vahele.
Vanemuise Kontserdimaja:
Kälina Kõva (1989) ekspressiivse maalisarja „Tärkamine“ peategelastena näeme sinist, valget, musta, kollast ja punast.
Nooruse galerii (avatud vaid 5.juunil!):
Reigo Ringo (1989) /Nimeta/ on maalitud kiiresti ja õhukeste värvikihtidega, käte siruulatus ja akrüüli kiire kuivamine soodustasid rikkalikumat keskosa, mis vastandus/eristus järjest tugevamalt. Kus pintslitõmbed lõppesid, jäi alles vorme kokkutõmbav joon.
Maalikunsti magistritööd 2013
Tartu Kunstimaja suur saal:
Tanel Tolstingu (1987) sarja „Rännakud“ eesmärk on uurida rändamist, anda aimdust meie hulgas elavate inimeste sisemistest rändamistest, ilma et inimene peaks liigutama oma füüsilist keha. Maalimise protsess on autori jaoks rändamise viis, isegi siis, kui tegemist on keerukama ja üsna täpselt eelkavanda-tud tööga. Just sellel tasandil seondub lõputööga sisuliseks tervikuks ka Tiiu Linnu portreesari, sügissemestril valminud Tiiu Linnu portreesari ja kevad-semestri „Rännakud“ on siiski omaette poolused.
Bakalaureusetööde juhendajad: Anne Parmasto, Jüri Kask, Rauno Thomas Moss, Jaan Elken, magistritöö juhendaja: Rauno Thomas Moss
Näituste kujundus, lisainfo: Jaan Elken, GSM 5540544
|
